Koduõlle retsepti

minu arust tuleb kõige parem koduõlu maltoosast tehes,seal ka õpetus kirjas.Abikaasa proovis ka Saaremaalt saadud retsepti järgi,kuid linnaseid tuleb ikka väga täpselt kasvatada,nii et tal läks ikka õige mitu portsu lörri.Viimati tegi maltoosast ja tuli päris hea,isegi mina jõin paar sõõmu,kuigi õlle sõber pole.

Koduõlu on teadus, mitte retsept!

Midagi mäletan väga ammusest ajast ( 15a tagasi) kui leivakas tööl olin. Panime kuivanud rukkileivaviilud 10l plekk ämbrisse ja kallasime veega üle , sai lisatud ka mingil hetkel pärmi ja suhkrut aga..... mida ei mäleta, seda ei mäleta, kui kaua ja kui palju aga maitset küll mäletan , hea oli

10 liitrit vett
6 dl maltoosat
4 dl suhkrut
2 tl pärmi

1. Lase pool veest keema ja kalla suhkru ja maltoos peale.
2. Lase segul seista paar tundi.
3. Kalla juurd ülejäänud vesi ja leiges vees leotatud pärm .
4. Lase õllel seista toasoojas ööpäev. Kurna ja pane pudelitesse.
5. Jahedasse säilitukohta pandud õlu on valmis joomiseks umbes ööpäeva pärast.

Kui maltoosast õlut teha siis on lõpuks õlu nagu vikatimees--------- Aga seda tegelikult ka.
Meie teeme õlleleivast pärm suhkur...ja loomulikult veel nippe mida avaldada ei saa ning palju armastust.

miks sa siis kirjutad üldse siia, kui sa "nippe avaldada ei saa" , mis? Küsimus oli ju kas keegi oskaks mõnda retsepti anda...

Kõige lihtsam on jah maltoosast-õpetus on pudelil olemas.Naiste jaoks peaks lisama suhkrut,sest algul tundub virre küll magus aga hiljem kaob magusus ära.Meestejoogiks peaks aga lisama humalakäbide kurnatud leotist,see teeb mõnusa kibeda maitse.Tingimata peaks aga 24-tunni pärast panema õllepunsusse-siis tuleb õllele õige funk!

Tere!Arvan, et meie kodudes võiks ikka koduõlle valmistamise soovi ja tahet tallel hoida ,see on traditsiooni jätkamine ja vahet pole, kas elad maal, või linnas.Siingi vaatan,on huvilisi- tore!Loetud kirjadest saan aru, et enamus kasutab maltoosat, see vast seetõttu, et linnaseid mingitel aegadel kaubandusvõrgus ei olnud.Tegelikult,nüüd aga ju on. Olen linnaseid ostnud Selveri tüüpi ostukeskusest näiteks Tondil on ikka olnud , mis tähendab ,et jah,teda pole niivõrd lademes, kui suhkrut. Linnaste koostises on juba humal ja pärmi kuivseguna, pakid on nii kilesuhkrupaki sarnased ja pealkiri kalja ja õllepulber. Ühest pakist , kui mäletan 6-9 l veekohta ja maksis 12 kr... millegagi. Kui mäletan siis maltoosa pudel kusagil 69 kr kandis. Küsiti koduõlle retsepti... Pakilon konkreetne õpetus ja vastavalt palju pakikesi sa mõdu jaoks soovid ja kuim suur on ka sinu õlleankur. Aga kuio sa soovid näiteks ainult kalja,siislase ka vähem käiia ja seda ka lahtiselt.Mis puutub õllesse, siis hea õllejaoks ei tasuks koonerdada,seega olen oma 35 l õlleankrusse lasknud virre, kus kuus pakki linnaseid.Kirjadest lugesin, et sooviti kindlat retsepti,aga kas päris kindlat üldse ongi ja see tuleb igal õllemeistril alles aegade mööda, mis aga õige, killuke südant tuleb ikka sisse panna, see ju loominguline töö. Ja sellepärast ütlengi, nagu siin keegi eelnevgi kirjutaja,kõike saladusiei saa mitte kirja panna,tegijatele peab ikka avastamisrõõmu ka jätma. Midagi ikka omalt poolt ka. Nimelt,kes kasutab maltoosat. siis pärmi pole vaja lahustada soojas vees , vaid suhkrus hõõrudes ja pärm hakkabki ise sulama.On olemas suve õlu , mis on heledam ja talve ehk tumedam õlu.Olen joonud laadal õlut mis hele ja sogane nagu piss neeruhaigel,ju mindi koguse ja rahapeale välja. Õlle värvuse muutmiseks kasuta midagi loodusest,kõike ette ei ütle, aga algatuseks , kasuta vaarika varsi, vaata, kui ilus tee tuleb vaarikavartest, vahel kollane, vahel oranshikas punane ja nüüd lase mõttel lennata. Kõike seda , mis kätte saad pane vette keema,keedunõud peavad olema väga puhtad, muidu võib juhtuda ,et virre ei lähe käima. Ja kui vesi jahutatud toa temperatuurini, kurna se lisadest puhtasse nõusse lisa sobiv kogus linnaseidja kata puhta linaga, või marliga ja las käib siis ikka ööpäev aga kui näed et ikka veel jõudu ja ikka käib, siis anna veel nati minna. Suhkru võis lisada igasse nõusse mingi koguse , siis ühtlasem. Ise panin suhkrut1kg 200 gr alguses ja enne ankrusse panekut panin veel vahel isegi 1 klg . Mulle meeldib tegelikult veidi magusapoolsem õlu Kuid asi on selles, et mida kauem lased õllel ankrus käiia, sedakangemaks ja ka vihamaks ta saab olema, seegakui oled pannud vähe suhkrut,lased kaua, nii üle 14 päeva käiia, saad juba hapuma õlle- Edaspidi tuleb sul kõik katsetuste teel ja alati kirjuta ülesse mida sa millalgi ja kui palju panid, sedasileiadki oma õlleretsepti . Ega teadjamadki õlletootjad oma retsepte jaga,tehnoloogia ju üldtuntud kõigile, kuipalju ja mida patta aga pannakse ,,

Jah koduõlut võiks samamoodi hakata tegema nagu leiba Jätkata traditsiooni. Olen ostnud poest kunagi aineid koduõlle valmistamiseks aga see ei maitsenud kohe mitte. Kui saaks vaid selle õpetuse, millest eelpool kirjutasin. Et sai tehtud veest, leivast, suhkrust ja pärmist. Tegime 10l plekist ämbrisse. Marlit kasutasime ka, ei mäleta kas olid leivad siis seal nutsus sees??? Mitte ei tule meelde aga maitset mäletan, see oli super hea

Tere
Lugesin teie huvitavat vestlust õlle kohta. Olen ise ka teinud õlut ja tean nii palju, et õlletegemine on peen kunst. Olen käinud ka mitmel laadal ja pean ütlema, et Saaremaa pakutud õlu oli vahel päris hapu vesi. Ja setude õlu jälle magus nagu siirup. Aga ühte ma tean kindlasti. need enamus retseptid ja soovitused n. õlleleiva kohta ei ole päris õlu, vaid pigem õlle ja leiva segu. Las igaüks ise mõtleb välja selle joogi õige nimetuse, kuid klaasikalises mõttes õlleks seda kindlasti nimetada ei saa. Klaasikaline õlu, mille alla ka koduõlu käib, paigutaksin ma ikkagi puhtalt odrast ja äärmisel juhul nisust tehtud õlu(nisuõlu).Ise olen kvaliteetset maltoosat kasutanud. Inglismaa, Austraalia, Soome jne. Ja suureks kurvastuseks pean ütlema, et eesti maltoosa, millest alguses tegin, ei kõlba karu p..erse ka mitte. Andke mulle andeks, õllesõbrad, kelle peent õllemaitset ma rikkusin, aga eesti maltoosa ja õlleleib jne. ei kõlba õlletegemiseks. Nendest saab odava lakke, millega võid odavalt suure seltskonna segaseks joota, kui sa selle õlle veel hirmus kange ka teed nagu eestlasele kombeks. eestlane normaalse kangusega koduõlut ei mõista ju teha.Eriti käib see Saaremaa ja Hiiumaa kohta, kes teevad spetsiaalselt õlut nn. kann ja mees siruli. Mina sain sõbra käest netiaadressi www.amberstein.com, kus pakutakse erinevaid kvaliteetmaltoosasid, peale seda avastust pole ma enam eesti maltoosat ega mingit õlleleiba või muud jama kasutanud. Proovige, saate oluliselt targemaks. Mina ei kahetse.

Kindlamast kindlam on see, et maltoosast tehtud õlle ei ole õlle see on paras käkk!!

Mäletan ka, et isa kunagi tegi rukkileivast õlut-küll oli hea. Ta kuivatas ja pruunistas leiva praeahjus, siis kallas keeva vee peale. See segu seisis minu arust järgmise päevani siis sai läbi marli kurnatud ja leivapudru kuivars väänatud. Seejärel ilmselt maitse järgi suhkrut ja siis pärmi ning käärima. Täpsemalt ei oska õpetada kuna olin siis teismeline, aga mäletan, et imehea leiva maitsega oli kui oli pisut käinud.

abikaasa valmistas meil sellel aastal jõuluõlle.Ma ei tea kuidas see valmistamis protsess käis,kuid see kestis pea kaks kuud ja õlu on ime hea.Ma pole mingi õlle sõber,kuid eile jõin ühe väikse tassi ära ja see tegu on tõesti parim,mis abikaasa teinud.Aga seda õlle tegu on ta nüüd harjutanud juba üle aasta ja väga palju on ka aia taha läinud.

esimene reegel koduõlle tegemisel "õlut ei tohi teha mitte vähe".

Mina olen eluaeg teinud maltoosast oma isalt päritud retsepti järgi. Tavaliselt teen 50 liitrit korraga.
1. keedan vee koos kadakaoksaga, millel on marjad küljes.
2. kurnan vee ankrusse ja jahutan kuni see on leige.
3. segan vee sisse maltoosa, 6 L.
4. lisan ankrusse soojas vees käima lastud värske pärmi (1 pakist piisab).
5. lasen virdel lahtiselt soojas käia vähemalt 1 ööpäeva. käimise gaasid peavad ninna lööma ja virdele tekib mõnus-magus leivakaljane mekk.
6. lisan virdele humalate keeduvee, mis annab hiljem õllele mõrkjat maitset. (1 peotäis humalakäbisid keedan 1 liitris vees, humalad kurnan välja ja jahutan vee toatemperatuurile).
7. lisan virdele 1 kg suhkrut ja sulgen ankru.
8. tõstad jahedasse käima. temperatuur võiks olla 5-10 kraadi vahel ja võimalikult ühtlane. Isa lasi ankru mõnikord kõiega paariks nädalaks kaevu põhja, aga seda nippi pole kõigil võimalik korrata.

Õlleks saab nimetada juba paari päeva pärast, kuid parimasse koditsiooni jõuab umbes nädala-kahe pärast. Kuu ajaga käib pronksja värvusega ilusasti klaariks, aga üsna kangeks märjukeseks. Kui aga jätkub, siis on veel mitu kuud hea võtta, enne kui hapu maitse häirima hakkab.