Rumm

Umbes 200 aastat tagasi kuulsid eurooplased ühest kummastavast joogist, mille nautimine põhjustas kurioosse efekti käitumises ja inimese tavapärastes maneerides. See jook oli kange kui kurat ja lisaks ka odav. See oli suhkruroosiirupist valmistatud rumm.
Nii nagu iga teise alkohoolse joogi juures, eristatakse ka rummide seas kommertslikke odavjooke, mis loodud suhkrutööstuse kõrvaltoodeteks, ja eksklusiivseid aastakäigu- või nn terroir’-rumme, mida valmistavad vaid väikesed rummimajad.
Iseenesest sündiski rumm suhkrutööstuse kõrvale ajal, mil keegi Fernando de Arritola esimest korda proovis siirupist alkoholi destilleerida. Lisaks tekkis härrasel Pedro Diagol, Kuuba rummi isal, idee rummi vaadis küpsetada, seda küll esialgu keraamilistes nõudes ja maa sisse maetuna. Rummi hea käekäigu eest on seisnud ka kuulus Moulin Rouge Pariisis, mille tarvis hakati 19. sajandi lõpul lausa spetsiaalset rummi valmistama. Samal ajal alustati kibekiiresti ka Kuubalt pärit siirupi eksportimist, peamiselt Ameerikasse ja Hipaaniasse, kus see veidi aja pärast rummiks vormus.
Suhkruroomahla keetes hakkab see kristalliseeruma, jättes kõrvalproduktiks konsistentsilt tiheda ja voolava vedeliku – melassi. Rohke suhkrusisaldusega ja kuldset tooni melassi nimetavad rummivalmistajad hellitavalt meeks, kuna selle kvaliteedist sõltubki rummi iseloom. “Rummimesi” on keemiliselt koostiselt keeruline, soosides fermentatsiooni ja takistades samas liigsuurel kogusel alkoholi tekkimist, mis muudaks rummi liiga kangeks.
Edasi segatakse kokku erinevad “meed” ja lahjendatakse siis veega, et melassi puhastada. Saadud puhastatud vedelikule lisatakse pärm, mille elutegevus kestab umbes 30 tundi. Seejärel algab võimalikult aeglasel meetodil destilleerimine. Pottdestillatsioon annab kergemaid ja avatumaid, rikkalike maitsetega rumme, kolonndestillatsioonil sünnivad aga puhtad ja väga rafineeritud maitsega rummid. Edasi destillaati küpsetatakse. Kui seda ei tehta, saame valge rummi. Värvi saab rumm kas puitvaadist või odavatel juhtudel karamellist, mis lisatakse enne vaadiküpsetust. Kataloonias küpsetatakse rumme ka nn solera-süsteemil. Rummivaatidena kasutatakse maitsenüansi lisamiseks sageli tammevaate, kus on eelnevalt hoitud näiteks herest või burbooni.
Pärast aasta kuni poolteist küpsemist alkohol filtreeritakse ja segatakse. Segatud rumm küpseb veel mõni nädal tammevaadis, enne kui see uuesti puhastatakse, siis lahjendatakse vajaliku kanguseni ja pudeldatakse.
Kui valge rumm sobib hästi segamiseks kokakoola või näiteks karge laimimahlaga, siis tumedat rummi on hea segada mahedate mahladega.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa