Viin

Viin on kõige tuntum alkohol maailmas ja nii uskumatu, kui see ka ei ole, on viinal ja viinal võimalik maitseid eristada.
Hinnaklassilt jaotuvad viinad super premium’i, premium’i, volüümi- ja odavviinadeks. Viina on aegade algusest alates peetud idaeurooplaste joogiks, ent selle joogi populaarsuse taga Lääne-Euroopas arvatakse olevat ameeriklaste lugupidav hoiak viina suhtes.
Inimeste maitse-eelistused mõjutavad ka tootjaid ja nii eristatakse viina tootmisel kaht põhilist suunda: nn läänelikku maitset esindavad maitsestatud viinad ning ida suunda puhtad ja maitsetud viinad. Puhast alkoholi pole iseenesest raske toota, aga kunst seisneb selles, kuidas toota puhast ja pehmeloomulist viina. Maitsebuketi mõjutajateks on viinas nii vee kvaliteet, kasutatud tooraine (teravili, kartul, melass) omadused, pärmi valik kui ka destilleerimisnüansid. Teraviljadest on tuntuimad nisu, rukis ja oder, aga ka mais. Kartul on ühtlase kvaliteedi saavutamises teraviljadega võrreldes palju problemaatilisem, melass on aga kõige enam levinud Hispaanias.
Rukkiviin on aroomilt ja maitselt pehme, alatoon on õrn ja magus. Kartuliviin on teraviljaviinadest raskem ja jõulisem, võimas. Melassiviin on puhas ja magusam kui rukkiviin. Viljane maitse on paljudes viinades taotluslik. Nüüdsel ajal on hakatud eristama nii teraviljasorte kui ka piirkondi, kust algne materjal pärit. Sest üks ja seesama teravili, näiteks rukis, on maailma eri paigus eri koostisega nii suhkru- kui ka tärklisesisalduselt. Seega saame ka sama tehnoloogia korral tulemuseks erinevaid maitsenüansse.
Piiritust tootes vili esmalt kuumutatakse, et viljas sisalduv tärklis kääriks suhkruks. Seejärel lisatakse kuum vesi ja siis pärm – kindel pärmitüvi tagab viinale alati samasuguse ehk stabiilse kvaliteedi. Pärmi lisades saab alguse käärimine, mille tulemusena sünnib eriti aromaatne ja õlut meenutav vedelik, mis läheb destilleerimisele. Kui kolme-neljakordne destillatsioon jätab maitsesse ebapuhtust, destilleeritakse seda rohkemgi kordi.
Mõni sõna ka veest. Parim on looduslik allikavesi, mis ei vaja keemilist puhastamist. Välja filtreeritakse vaid mehaaniline mustus. Vee keemiline puhastamine muudab viina maitseid ja aroome. Mõnikord kasutatakse viina tootmisel ka destilleeritud vett, mis on kallis meetod ega ole lisaks ka teab mis muljetavaldava maitsetulemusega, aga samas ega viga ka midagi ole.
Viin on parim kokteilikomponent tänu oma neutraalsele maitsele, mis võimaldab kõigi teiste koostisosadega moodustada suurepärast maitsete tasakaalu. Lisaks on meil valida ohtralt maitseviinasid: kaneeli-, ürdi-, rabarberi-, aniisi-, sidruni-, vaarikaviin jne.
Viinade stiilid maitseomaduste järgi:
·    maitselt puhas, neutraalne ja värske (nn meditsiiniline viin);
·    lilleline, aromaatne ja eeterlik (nn apteegibukett);
·    viljane, meenutades vahel humalat, jõuline ja rammus.

KOKTEILE VIINAGA
Coney
Espresso Martini
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa