Cabernet Sauvignon

Autor: Erbi Kildjer
Viinamarjasort, mille nimi on tuntud enamikule veinitarbijaist.
Mõnele on see kvaliteetse, hea ja pehme, teisele võimsa ja pikaealise veini tunnus, kolmandale väga aromaatse (mustsõstra, mündi, tubaka, vaarika, kirsi järgi lõhnava) punaveini tunnus, kuid kõigile tarbijaile on see alati hea ja kindla veini sümbol.

Kui 20. sajandi algul arvati, et Cabernet Sauvignon on väga vana ja pika ajalooga sort, siis tänapäeval on DNA-testidega tõestatud, et see sort on Cabernet Franc´i ja Sauvignon Blanc´i nimeliste marjade ristand ning pärit 19. sajandi algusest.
Cabernet Sauvignon (CS) on koos Chardonnay’ga levinuim noobel viinamarjasort. CS kasvab kõikjal, kus on küllaldaselt päikesesoojust. Peamised kasvualad on: Prantsusmaal Bordeaux’s ja Languedoc-Roussilionis, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Tšiilis, Bulgaarias, Rumeenias ja paljudes teistes riikides. Kui Bordeaux’ külades – Pauillac’s, Margaux’s, St.-Julien’is, St.-Estephe’is – võib CS olla väga pikaealine, võimas, küpsena ülikompleksne ja kõlbab juua alates viiendast eluaastast (enamik Bordeaux’ tippveine tuleb neist küladest), siis Austraalia CS on moosine, samas vürtsikas, kuid valmis nautimiseks juba kahe aasta vanusena.
Milline on Cabernet Sauvignon?
Võib leida nii kerget kui ka täidlast, nii kuiva kui ka moosist, nii tubaka- kui ka eukalüptilõhnalist CSi. Tuleb lihtsalt teada päritolumaa eripära.
Uus Maailm
Austraalia on moosisemate, vähehappeliste, kiiresti valmivate Cabernet Sauvignon’ide kodumaa. Sealt leiab hea veini algajale veinisõbrale. Tipp CS, mis on suurepärane ka kahe kuni viie aasta vanusena, tuleb Coonawarrast, McLaren Vale’st ja Margaret River’ aladelt.
Argentina on soodsate, puuviljaste ja veidi kuivemat stiili Cabernet Sauvignon’ide kodumaa. Veinid valmivad kahe-kolme aastaga. Hinna poolest kõigile kättesaadavad, kuid enamik neist pole hoidmiseks. Tipud tulevad Salta aladelt.
Ameerika Ühendriigid on samuti moosiste, kompleksete, võimsate Cabernet Sauvignon’ide maa. Eelistada tasub üle 150 krooni maksvaid CSe. Soodsad on tihti liiga lamedad ja iseloomutud. Napa Valley ja Sonoma on aga kindel valik.
Lõuna-Aafrika on Uuest Maailmast kergeimate, kuid väga stiilsete Cabernet Sauvignon’ide kodumaa. Veinid on eelnevaist kergemad, hea happesusega ning küpsevad suhteliselt kiiresti. Valmis joomiseks juba kahe-kolme aastaga. Tippveinidest otsi Constantia, Stellenbosch’i ja Paarl’i piirkonda.
Tšiili on Uue Maailma Cabernet Sauvignon’i sümboliks. Hea vein pea igas hinnaklassis. Pole väga pikaealine (nagu enamik Uue Maailma CSe), kuid kannatab mõne aasta hoida. Saab nii soodsat kui ka hinnalist. Tipp CS tuleb Maipo Valley’st, lihtsamad Curico’st.
Ida-Euroopa
Bulgaaria on väga hea hinna-kvaliteedi suhtega CSi kodumaa. Pole just pikemaks hoidmiseks, kuid kolme- kuni viieaastasena võib üllatada. Kerged, isikupärased, komplekssed. Hea igapäeva CS – täiesti nauditava veini saab ka soodsa hinnaga.
Häid Cabernet Sauvignon’e võib leida ka Rumeeniast ja Moldovast, kuid see on rohkem lotovõidu teema.
Vana Maailm
Prantsusmaa on tipp CSi kodumaa. Peamiselt küll segatuna Merlot’ ja Cabernet Franc’iga (Bordeaux). Võivad olla väga pikaealised, kui leiad Grand Cru Classe mõisa veini. Tipp mõisavein on kompleksne, piparmündine, tubakane, mustsõstrane –väga rikkaliku maitsebuketiga. Kindlasti ühed maailma parimad CSid. Cru Bourgeois tähistab väga hea kvaliteedi ja hinnaga mõisaveini. Muu Bordeaux on tavaliselt CSi ja Merlot’ segu. Languedoc’ist saab ka hea hinnaga modernseid versioone, mis on kerged ja lihtsasti joodavad.
Hispaania peamised CSid tulevad Kataloonia veinipiirkondadest (Penedes, Costers del Segre, Tarragona), Navarrast või Kesk-Hispaaniast (La Mancha). Veinid on puuviljased, kerged, isikupärased. Vahemerelises kliimas on tihti sarnased Tšiili CSidega. Joodavad juba kolme-nelja-aastastena.
Itaalia on hea kergete CSide kodumaa. Kasvab enamasti Põhja- ja Kesk-Itaalias (Trentino, Veneto, Tosacana) ja Sitsiilias. Täidlast, tipp CSi võib leida Toscana aladelt. Enamik Itaalia CSe on kerged ja mõeldud nautimiseks kolme-nelja aasta jookusul, tipp-variatsioonid üle kümne aasta vanusena. Pimetestil aetakse neid tihti segi Prantsusmaa CSidega.
Segud ehk Cuvee’d
CS seguneb suurepäraselt paljude viinamarjasortidega. Näiteks segud Shiraz’i, Merlot’, Malbec’i, Carmenere’iga on teatud riikides lausa seaduspärased. Tihti ületavad segud nii isikupäralt, struktuurilt kui ka arengu potentsiaalilt ühest viinamarjasordist analoogi. Näiteks võib Austraalia tippseguna näha Shirazi ja CSi kooslust, Tšiilis Carmenere ja CSi või Shiraz’i ja CSi kompositsiooni, Argentiinas Malbec’i ja CSi segu. Vanas Maailmas on peamised segud Merlot’ga või teatud piirkondades põhimarjaga: Sangiovese (Toscana), Tempranillo (Penedes, Ribera del Duero) jne, andmaks veinile rohkem täidlust, struktuuri, aroomikomponente, parki ja happesust.
#kast#Otsid soodsat ja korralikku CSi:
Tšiili, Argentiina, Bulgaaria, Prantsusmaa Vin d’Pays d’Oc, Itaalia Veneto IGT.
Otsid kerget CSi:
Bulgaaria, Prantsusmaa Vin d’Pays d’Oc, Itaalia Veneto IGT.
Otsid tipp CSi:
Prantsusmaa Pauillac’, Margaux’, St.-Julieni, St.-Estephe külade Grand Cru Classe või Cru Bourgeois’ mõisaveinid, moodsad Toscana veinid, Tšiili Maipo Valley’ tipud ja Kalifornia tipud (mõlemad üle 300 Eesti krooni), Austraalia Coonawarra.
Otsid moosist CSi:
Austraalia, Tšiili, Lõuna-Aafrika, Ameerika Ühendriigid (Kalifornia), Hispaania (Kataloonia DOd, Navarra)
Allikas: Kodukiri
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa