Suured valged sordid

Marjaseid veine juua on moodne ja trendikas. See on ka tuttav ja turvaline, sest igale marjasordile on iseloomulikud teatud kindlad maitsed, mida veinilt oodata. Lopsakad puuviljade, marjade ja lillede meelelised kooslused on praegu uljalt üle endisaegsest pistvast vanillist, mida veel vaid viie aasta eest veinisse muudkui juurde nipitati.
CHARDONNAY – veinimaailma popstaar on pärit Burgundiast ja kannab seetõttu vahel ka nime White Burgundy. Uue Maailma veinid uhkeldavad aromaatsusega, Ameerika ja Austraalia omad on enamasti jõuliselt vanillised. Vanas Maailmas valmivad enamjaolt õlisemad ja harmooniat taotlevad veinid. Chablis’lt oodatakse mineraalsust, Montrachet’ilt maitserikkust, Pouilly Fuisse’ilt aga värskust. Blanc de blancs (valge valgetest) tähistas esialgu vaid Chardonnayst valmistatud šampanjasid, nüüdsel ajal märgib ka vahuveine.
Klassikaline soovitus: sobib tugevamate, isegi suitsukalast roogadega, kanalihaga nii kastmes kui ka köögiviljahautistes,
aga ka metsjänesepraega.
Buketi tunnus: õun, melon, greip, ananass, või, pähkel.

SAUVIGNON BLANC – moodi läinud sort annab värskeid ja aromaatseid veine, mis lõhnavad kui igas küpsusastmes tikrimarjad, küpsenumalt meenutab kogunisti kassipissi. Loire’i oru kuulsused Sancerre ja Pouilly Fumé on rohkem aga musta sõstra või selle oksa kui tikrimarja moodi, need on mineraalsed ja elava happega. Uues Maailmas võivad sellest sordist veinid üllatada oma pistva rohususe ja raske olemisega.
Klassikaline soovitus: head veinid mereandide allaloputamiseks või maitserikka ja küllusliku rohelise salatiga. Sort
armastab toidus basiilikut, münti, värsket koriandrit. Sobib näiteks pestopastaga, aga ka Mehhiko köögi ampsudega.
Buketi tunnus: karusmari, nõges, granadill, mandel.

RIESLING – Reini jõe kallastelt pärit sort kannab vahel nime Rheinriesling või Johannisberger. Moseli kaldalt pärit veinid on aina enam hinnas. Elegantse veini staatusega sort. Aromaatne ja happeline. Küpsenult muutub lõhn petrooliseks. Alsace’i veinid on võimsad, Saksa omad mahlakad ja kergemad, Uues Maailmas tavaliselt väga sidrunised ja seepärast aperitiivsed. Sordi hapukus on hinnas ka Spätlese- ja Auslese-veinide valmistamisel.
Klassikaline soovitus: Küpsemad veinid sobivad õlise maitsepaletiga – suitsukalaga, foie gras’ga –, mahlakamad
variandid aga ka näiteks prosciutto’sse keeratud meloniga.
Buketi tunnus: virsikud, sidrun, laim, õun, mesi, petrooleum.

PINOT GRIS on kiiresti saavutamas hittsordi staatust. Roosat tooni mari on bioloogiliselt Pinot Noir’ järeltulija. Alsace’is võib kanda ka nime Auxerrois Gris, Itaalias Pinot Grigio, Saksamaal Grauer Mönch, Austrias Grauburgunder või Ruländer. Alsace’i veinid on täidlased, kergelt vürtsikad, floraalsed. Saksa omad on teistest veidi magusamad ja samuti täidlast tüüpi. Itaalia veinid on kerged, vahel ka üsna happelised ja mitte ülemäära aromaatsed, tehes veini roaga kergesti sobituvaks.
Klassikaline soovitus: hea quiche’i- ja pastavein, armastab õli- ja sidrunikastmeid, rohelisi salateid, üldse värskeid ja
aurutatud köögivilju, valge kala vein. Magusad veinid kuuluvad gurmeeklassikasse.
Buketi tunnus: mesi, sidrun, pähkel, suits, vürts.

GEWÜRZTRAMINER – aromaatne, roosine, tihti maitseainesegu lõhnaga sort. Alsace’i veinid on võimsaimad ja mitmes magususe astmes, Austria ja Pfalzi omad kergemad. Sorti on hakatud eristama Alpi jalamil Saksamaal ja Iaalias kasvavast punasest Traminerist.
Klassikaline soovitus: igasugused sibula- või porrurohked quiche’id, grill-liha ja -ribi, vürtsikad road, Aasia köögi
vein, passib ideaalselt Munsteri juustuga.
Buketi tunnus: roos, litši, õline kreem, ingver, vürts.

VIOGNIER – veel eksklusiivne, ent hea hinnaga ning elab praegu oma uut hoogsat tulemist isegi Rhône’i koduses orus. Annab seal tuge seguveinidele. Tuvastatud on, et sort on lähedane sugulane Nebbiologa. Uues Maailmas annab rohelisi võidutseva happega veine. Loomult floraalne.
Klassikaline soovitus: bouillabaisse, kana-, kalkuni-, aga ka sealiha, mereannipastad, roheline salat pehmete juustudega,
passib hästi Tai köögiga.
Buketi tunnus: sidrun ja laim, maikelluke, jasmiin, aprikoos, virsik.

MUSCAT on kuulus nii veini-, rosina- kui ka söögimarjade sort, millel on olemas terve rida alamsorte. Levinud nimed on ka Moscato või siis Muskatelle, hispaaniakeelses ruumis Moscatel või Muscatel. Väikese valge marjaga Muscat Blanco on magusa ja väikese alkoholisisaldusega Asti vahuveini tooraineks. Aga pole imestada, kui sama sort näeb välja puhta tumepunane. Neile on ühine floraalne magus aroom. Alsace’i vein võib olla kuiv või siis naturaalselt magus vendange tardive või sélection de grains nobles. Rhône’i orus valmistatakse kangestatud veini Muscat de Beaumes-de-Venise. Sort kuulub ka šerri valmistamiseks lubatud sortide hulka.
Klassikaline soovitus: kui kuiv vahuvein desserdiga üldjuhul ei sobi, siis magusapoolne ja puuviljane Muscat sobib
sellega hästi. Naturaalsed magusad veinid on head niisama limpsida.
Buketi tunnus: mandel, apelsin, roosid, muskaat, rosin.

GRÜNER VELTLINER – Austria tuntuim sort ja üks veinimaailma uusimatest sensatsioonidest. Veini märksõnaks on selle piprasus (Weinvierteli veine peetakse vürtsikaimateks). Muidu tsitruseline ja mineraalne. On saavutanud hea kuulsuse toiduveinide seas. Väga levinud sort ka Moravas ehk Tšehhimaa piirialadel vastu Austriat, kus kannab nime Veltlinské Zelené. Juuakse noore veinina, nautides selle erksust ja värskust.
Klassikaline soovitus: intensiivsed Veltlinerid sobivad grillkalaga, vokitud roogadega, kanalihast hõrgutistega.
Buketi tunnus: valge pipar, sidrun, muru, seller, virsik.

SÉMILLON – väärishallitusesõbralik sort, millest tehakse kalleid magusaid jooke Bordeaux’ lõunaosas. Moodustab Sauternesi veinisegudes lõviosa. Ka Uues Maailmas laialt levinud. Annab üldiselt raskeid, õliseid ja väikese happesusega veine. Austraalias Hunteri orus valmivad suured, mineraalsed ja võimsalt komplekssed Sémillon-veinid, milliseid mujal pole suudetud teha.
Klassikaline soovitus: magusa veinina hea niisama limpsida või koos marjadest ja koorest rikka magustoiduga
(juustukoogid, brüleekreem, jäätis). Kuivad veinid sobivad nii toore kui ka grillitud kalaga, paellaga.
Buketi tunnus: eeterlikud õlid, virsik, aprikoos, sidrun, mesi, marmelaad, röst.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa