Kui roog on olemas enne veini

Vahel on nii, et külaskäiguroad on ammuilma kokku lepitud, aga veini suhtes jäetakse nii-öelda otsad lahti. Allpool mõned vihjed.
SEALIHA
Seafileest hautised valges kastmes – Chablis ja Pouilly-Fuissé, hõrgumad Sauvignon Blancid Uuest Maailmast.
Hapukapsaga seapraad – Alsace’i Pinot Gris, Riesling või Sylvaner.
Grillitud kaelatükk – mõni hea Anjou või Beaujolais-Villages, aga ka täidlased puuviljased Crozes-Hermitage’i veinid, Côte de Beaune või Côtes du Rhône Villages. Head mahlased Merlot’d Uuest Maailmast annavad endast parima.
VEISELIHA
Kõik mahlased köögiviljadega hautised – Barbera, Barbaresco, Chianti Classico, Valpolicella.
Böfstrooganov – valge Burgundia Chardonnay, tammisemate veinide sõpradele aga ka California Chardonnay.
Ahju- ja grillroad – lihtsad Valpolicellad, aga ka Côte de Beaune’i Pinot Noir’d.

LAMMAS
Grillitud või ahjus küpsetatud lambapraad – Rioja reserva’d, head Ribera del Duero veinid, Uue Maailma Cabernet Sauvignonid (Tšiili, Austraalia, Argentina), aga ka jõulised ja tihedad Portugali punaveinid Douro orust. Kompleksseid ja kalleid maitseid pakuvad veinid Bordeaux’ parimatest piirkondadest.
Ürdilammas – tugevad punaveinid on head. Vino Nobile di Montepulciano, Châteauneuf-du-Pape, mõni hea Zinfandel.
Lambapajaroog – kallimad Beaujolais’ veinid, marjased Navarra punaveinid, lihtsamad Pinot Noir’d.

PART J A HANI
Part kirsikastmes – jõuline Châteauneuf-du-Pape või koguni mõni noor kangestatud punavein.
Pardifilee punase veini kastmes – mõni hea Bordeaux, Médoci vein.
Ahjupart – küpsed Merlot’d Uuest Maailmast, klassikalised ja kallid Pomeroli ja Saint-Émilioni veinid.
Tumedast linnulihast hautised – peale pardi on meil saadaval ka jaanalinnuliha, mis sobib hästi küpsete Malbec-veinidega Argentinast või siis Cahors-veinidega Prantsusmaalt.
KANA JA KALKUN
Coq au vin – Burgundia Pinot Noir.
Puuviljadega täidetud lind – mahlakas Châteauneuf-du-Pape, Hermitage, Pomerol, Saint-Émilion ja ka Uue Maailma küpsemad Merlot’d.
Keedetud kana (näiteks valge kastmega hautised, salatid) – Pouilly-Fuissé, aga ka Beaujolais.
Kana seenekastmes – mõni hea Pinot Noir Côte de Beaune’ist või siis hea ja elegantne Chardonnay.

KÜÜLIK
Ürtidega küpsetatud ahjuküülik – punane Sitsiilia Nero d’Avola.
Mustade ploomidega täidetud küülik – mõni Dão punavein Portugalist, mõni puuviljane Malbec.
Küülik koorekastmes – hea Chardonnay, aga ka Beaujolais.
Küülik punaveinikastmes – mõni Anjou, marjane Merlot.
KALA
Rasvasemad kalad, nagu lõhe – Alsace’i Riesling või Sancerre või Châteauneuf-du-Pape’i valge vein. Võimsamaitseline roog on hea ka Alsace’i Pinot Noir’ga või mõne väljavalituga Beaujolais-Villagesist.
Valge lihaga kalad, nagu siig, koha – blanc de blanc-šampanjad oleks uhked kaaslased kalli kalaga, nagu ka cremant’id Moseli ja Müller-Thurgau valged veinid on ära proovitud ja heaks kiidetud. Aga ka Chablis, Graves või Uue Maailma mineraalsed veinid näiteks Uus-Meremaalt on uhked. Friuli Pinot Grigio on mineraalselt karge, hea kalavein.
Grillitud või praetud räimed – lihtne, puuviljane, piisavalt happeline ja värske Vinho Verde on ületamatu. Kallim valik oleks Sancerre.
METSLOOMAD
Üldiselt sobivad Rhône’i oru punaveinid, Valpolicella amarone’d, head Burgundia ja Bordeaux’ veinid.
Väiksemad metsloomad lähevad paremini Merlot’-põhiste veinidega, suured Châteauneuf-du-Pape’i, Barbaresco, Cahorsi veinidega. Viimane on hea mitu päeva marineerinud lihaga.
KÖÖGIVILJAD JA SEENED
Seened – head Merlot’d ja Pinot Noir’d, mis juba ise vahel õige seente moodi lõhnavad, üldiselt aga sobivad puravikuga Burgundia veinid ja riisikatega küpsed Merlot’-veinid Bordeaux’st, hea Barolo mõlemaga.
Lillkapsas – kui armastad punast, vali Dolcetto, kui valget veini, vali mõni hõrgum Sauvignon Blanc või klassikaline Provence’i roosa.
Rohelised oad – valged või roosad Sancerre’i veinid, üldiselt tugevama stiiliga rosé’d.
Värsked salatid, ka juurviljad ja kapsad – Sauvignon Blanc, Riesling, Petit Chablis, kerged punaveinid, aga ka šerri.
Hapukapsas, aga ka mulgikapsad – küpsed Riesling-veinid, Alsace’ist Gewürztraminer. Lihtsad valged veinid Itaaliast on head argipäevaseks rüüpeks.
Vokitud köögiviljad – mõni lihtne ja lilleline rosé Uuest Maailmast.
Tšillist tulised road – puuviljased ja poolkuivad valged veinid Saksamaalt, lillelised roosad veinid Hispaaniast Katalooniast või Somontanost või näiteks Uuest Maailmast, Tšiilist, Austraaliast või Californiast.

PASTA JA RIISIROAD
Mereannipasta – kuivad Itaalia valged veinid, Chablis, Sancerre.
Tomatikastmega pasta – Valpolicellad, lihtsamad rosé’d.
Lihakastmega pasta – Chianti, Valpolicella, Alsace’i Pinot Noir, Beaujolais- Villages.
Risoto – puuviljased ja kuivad Itaalia valged ja punased veinid. Bianco di Custoza, Trebbiano d’Abruzzo, Pinot Grigio, Chiantid. Mujaltki oleks valida mõni kerge, aga tihe vein, näiteks Riojast.
Aasiapärased riisiroad – roosad ja valged poolkuivad veinid.
Sushi – kerged ja lihtsad, aga mõnusalt puuviljased valged kuivad veinid.
MAGUSTOIDUD
Kooresed magustoidud, näiteks brüleekreem – Muscati marjast naturaalsed dessertveinid, kallis Gewürztramineri vendange tardives või sélection de grains nobles.
Magusroad puuviljadest, nagu marjakoogid või puuviljadest kausikoogid, šarlott – naturaalsed Muscat-veinid, ka lillelist stiili Champagne’id, nii valged kui ka roosad, Sauternes sobib hästi sidruniste magusroogadega.
Šokolaadist magusroad – klassikaline valik on portvein.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa