Draama veini ja klaasi vahel

Veiniklaaside valik sõltub eelkõige sellest, kui tõsiselt suhtub veinijooja veini ja selle serveerimisse. Klaaside valik on rikkalik nii sisult, vormilt kui ka hinnalt.
On vana tõde, et üks ja seesama vein loob erinevatest klaasidest nuusutades-maitstes meie tajumaailmas drastiliselt erinevaid aistinguid. Suures klaasis tundub vein lõhnalt palju lopsakam ja õhukeses klaasis maitseb hoopis ühtlasem. See kõik on muidugi õhu juurdepääsu teene ning annab veiniklaasi valijale edasi ühe lihtsa teadmise – kümmet liiki veiniklaase pole koju riiulile tolmuma suurt mõtet soetada.
Milliseid klaase siis välja valida, kui neid on lausa marjasortide ja veinipiirkondade kaupa? Rääkimata erinevatest kaubamärkidest ja seeriatest. Hea klaas arvestab veini happesuse (hapu), puuviljasuse (magus) ja tanniinide (mõru) mõju meie keelel asuvate maitsepungade asukohtadele, kus mis tahes maitsekombinatsioonid “tõlgitakse” inimkeelde. Me tajume haput, magusat ja mõru maitset. Kui klaasi avaus on kitsas, saavutab vein kiiremini kontakti keele eesosaga, kus asuvad magusat maitset vastu võtvad retseptorid. Laia avausega klaasist voogab vein paremini keele tagumisse ossa, kus keel on tundlikum mõru maitse suhtes.
Materjal
Klaasi on mitut liiki. Vana hea lihvitud kristallklaas särab moekalt ja elegantselt. Meie kodudes leiduva Tšehhi kristallist klaasi puuduseks on aga tavaliselt väike mahutavus või ülespoole sujuvalt avanev lehtri moodi kuju. Klaasi avausse ei kogune õhusegust lõhnapilve ja veini on raske õhutamiseks keerlema tõugata. Värvitud ja suitsuklaas on efektsed ja teenivad meie ilumeeli, aga sulgevad silmad veini tiheduse, viskoossuse, vanuse ja ilu ees. Veinile on parim sile ja värvitu klaas ning sõltuvalt tootjast on ka sileklaaside vahel valida, sest nende materjalid on erinevad: alates pliikristallist, mida puhutakse klaasikaupa käsitsi, kuni tavalise vabrikutoodangust kvartsklaasini. Õhukese klaasi juures pange tähele, kuidas see muudab veini voolamist nii, et klaasi suule asetades tunneme eelkõige veini suhu voolamas, mitte aga paksu ja tuima klaasi ennast.

Suurus
Hea veiniklaas on avar. Selle avaus on kitsam kui klaasi alumine, kausjas osa. Sellises klaasis on mugav veini veidi keerutada ja õhutada, et kontsentreerida veini aroomid täpselt veinimaitsja ninale. Seesuguste õhu ja klaasi koostrikkide pärast vala veini vaid kolmandik kuni pool klaasi mahust, mitte rohkem. Mitte kunagi ära vala veiniklaasi täis, ning mida suurem on klaas, seda vähem vala sinna korraga veini. Jalaga klaas on rohkem eelistatud, sest säästab veini käesoojuse eest. Liiga soe vein muutub lamedaks ja tühjaks. Samas on jalata klaasid viimane mood püstijalapidutsejate seas, et peenikese jalaga veiniklaasi kõikumise pärast mitte närvitseda. Suurest ja avarast klaasist on ilmne nauding mekkida uhke buketiga veine, kitsama avaga klaasidest aga delikaatseid, kergesti haihtuvate aroomidega veine. Kitsam ava lihtsalt püüab need enne üheks kimbuks kokku ning kerge valge vein saab hoopis tihedama maitse kui suurest klaasist.
Tüübid
Kui erisuguste veiniklaaside soetamise vajalikkuse üle otsuseid langetada, siis esimesena soovitaks ma hankida tippkvaliteetse klaasi eelkõige oma lemmikveini jaoks. Kui te olete Pinot Noir’ sõber, ostke sellele marjasordile mõeldud klaasid. Kui šampanjafriik, siis ärge kahelge! Hankige koju käsitsipuhutud kristallisegust šampanjaklaasid, mis välimuselt ei sarnane tüüpilise tahutud kristalliga mitte millegi muu kui heli poolest. Üldiselt aga piisab, kui nõudekapis on olemas olemas vahuveiniklaasid – eelista flöödikujulisi kausjatele vahuveiniklaasidele –, suured punase veini klaasid ja veidi väikesemad valge veini klaasid. Samas puuduvad ka selle soovituse juures kindlad reeglid ja loogika, sest näiteks üks tummine ja tammine Chardonnay mõjub suurest punaveiniklaasist uhkelt ja väärikalt, väikesest valge veini klaasist aga alkoholiselt ja paksult. See vein vajab lihtsalt samasugust õhutamist nagu uhke burgundlane või bordoolane. Tavalist mõõtu valge veini klaas kulub aga marjaks ära magusate veinide eelistajaile.

Imelikud kõrvallõhnad
Klaas tundub käe vahel tihe ja sile materjal. Ometi on see poorne ja selle lõhnade imamise võime on tihti tajutav. Kas olete tundnud oma veiniklaasis umbset lõhna, veel hullem, vahel koguni nõudepesulapi või suitsukoni haisu? Sel juhul võib tegu olla umbselt tagurpidi riiulil või suitsuses ruumis hoitud või pappkasti pakitud pakitud klaasiga. Eriti tundlik on lõhnade suhtes kristall. Veiniklaase, eriti just kallihinnalisi väärisklaase, soovitavad spetsialistid just seepärast pesta käsitsi sooja veega ning vaid vajadusel pesuainet kasutada. Sära lisavate võluainetega, nagu sidrunimahl, tasuks ettevaatlik olla. Igasugused abiained imbuvad salamahti klaasi ja jäävad sinna kõrvallõhnana kauaks tülikalt tolknema. Pärast hella pesemist kuivata veest nõrgunud veiniklaasid puhta rätikuga ja aseta serviisikappi õiget pidi, st püsti, mitte avausega vastu riiulit. Kaua seisnud klaasid loputa veega üle ning poleeri enne lauale asetamist särama.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa