Uudiskiri Instagram Facebook
 
Austraalia

Austraalia - Euroopa veinibumerang

Austraalia

Austraalia - Euroopa veinibumerang

Kadri Kroon ja Urvo Ugandi
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Scanpix/Corbis
Austraalia veinivalik on meil hästi esindatud. Kasvatatakse peamiselt Prantsuse viinamarjasorte, nagu Chardonnay, Sémillon, Cabernet Sauvignon, Syrah (seal Shiraz), Merlot ja Grenache. Head piirkonnad on Coonawarra, Victoria, Barossa Valley, McLaren Vale ja ka Padthaway. Huvipakkuv on kindlasti GSM ehk siis Grenache’i, Syrah’ ja Mourvèdre’i viinamarjadest segatud vein, mis matkib Prantsuse Rhõne’i piirkonna veine. Põletava päikese all küpsenud viinamarjadest valminud veinid on veidi lagritsase eukalüpti aroomiga, täidlased ja marjased. Valgete veinide puhul kasutatakse palju tammevaate ning seega on veinid küpselt täidlased ja kreemjad.
Võrreldes iidsete Euroopa veinimaadega on Austraalia veel üsna “roheline”. Tootmis- ja ekspordimahtude poolest kuulub riik aga veinimaade esirinda, pakkudes sealjuures aina tõsisemat kvaliteedikonkurentsi. Esimesed viinapuud maabusid Austraaliasse 1788. aastal New South Walesi koos Inglise kolonisaatoritega. Lõuna- Aafrikast pärit viinapuud said Sidney lähedal maasse torgatud, ent Austraalia kliima osutus taimedele hukutavalt niiskeks ja kuumaks. Uuselanikud ei lasknud end sellest heidutada, liikudes sisemaa poole praegustele Hunter Valley aladele, kus peaaegu poole sajandi pärast juba edukamaid tulemusi saavutati. Kvaliteetveinist ei saanud küll veel rääkida, aga viinamarjade kasvatamine imbus mujalegi – mööda rannikut lõuna poole Victoriasse ja sealt Adelaide’i linna ümbrusesse. 19. sajandi lõpus tootis Austraalia juba rohkem veini kui kohapeal suudeti ärajuua. Suurimaks välismaiseks
turuks sai muidugi Inglismaa. Peamiselt valmistati kangestatud portveinilikke punaveine, mille kvaliteet oli madal.
Ometi ei jäänud Austraalia puutumata õelast juuretäist Phylloxera’st. Pärast viinapuude pookimist kahjurile resistentsele ameerika viinapuu juurele hakati enam tähelepanu pöörama kvaliteedile. Veinivalmistajad olid enamasti kõik eurooplastest sisserändajad ja 1950. aastatel valmistati juba märkimisväärseid kuivi lauaveine. Läbimurre saabus 1962. aastal, kui Max Schuberti valmistatud 1955. aasta Shiraz Penfoldsi Grange Hermitage võitis maailmas erinevatel veininäitustel järjepanu hulgaliselt peaauhindu. Tänapäevalgi on Penfoldsi Grange üks Austraalia rahvuslikest uhkustest.

Veiniseadused on Austraalias liberaalsed
Veiniapellatsiooni nimi on GI – Geographical Indication, mis määrab 85% ulatuses viinamarjade geograafilise päritolu. Veinietiketil kirjas olev marjasort on samuti 85-protsendise paikapidavusega, nagu on enamjaolt üldse Uues Maailmas. Viinapuid on lubatud kasta ning kuumast kliimast tingituna lisada veinile hapet. Selline seadusandlus lähtub tarbijasõbralikkusest. Nii saab ka kehvema aasta veini omadusi parema aastakäigu veiniga ühtlasemaks “triikida”.

Austraalia uhkuseks on Shiraz
Euroopas kannab sort Syrah’ nime. Kasvatatakse veel Cabernet Sauvignoni, Merlot’d, Grenache’i, Mourvèdre’i ja Pinot Noir’d. Trendikaimaks veiniseguks on GSM – Grenache’i, Shirazi ja Mourvèdre’i segu, milles on vihjeid Prantsusmaa Lõuna-Rhône’i piirkonna tunnusveinidele. Palju segatakse omavahel Cabernet Sauvignoni ja Shirazi.
Ka valged viinamarjasordid on Austraalias euroopalikud – heledatest kasvatatakse enim Chardonnayd ja Sémillioni, lisaks veel Sauvignon Blanci, Rieslingit, Gewürztramineri ja Muscati. Valge veini valmistamisel kasutatakse palju erinevate marjasortide segamist, levinuimaks on segu Chardonnay´st ja Sémillionist. Toodetakse ka vahuveine, magusaid dessertveine ja kangestatud veine.

Eedeni aiad kõrbe serval
Austraalia tähtsaimad viinamarjapiirkonnad on Lõuna-Austraalia ja Victoria. Lõunas asuvad Austraalia veinitootmise kuulsaimad alapiirkonnad: Barossa Valley, Eden Valley, Claire Valley, Padthaway, Adelaide Hills, Coonawarra (põlisrahva keeles “kuslapuu”) ja McLaren Vale. Punakal lubjakivisel pinnasel kasvav Cabernet Sauvignon avab ennast unustamatult eriti Coonawarras ja McLaren Vale’is. Barossa Valleys on sündinud Max Schuberti loodud Shirazi-põhine veiniikoon Penfolds Grange. Barossa Valley Shiraz ongi kui omaette spetsialiteet, piprane ja mündimõru šokolaadise iseloomuga. Adelaide Hillsi veiniala asub kõrgematel mägistel nõlvadel ja selle veine iseloomustab mahlakas happesus. Eestis on võimalik leida selle piirkonna veinitootja d’Arenbergi kreemist ja suitsust Pinot Noir’d. Mandri lõunapoolseim veiniala Victoria, kui mitte arvestada Tasmaaniat, on väga mitmepalgeline. Yarra Valley, Geelongi ja Mornington Peninsula alad asuvad jahedal rannikualal – Chardonnay ja Pinot Noir leiavad siin enim kasutust. Sisemaa suunal rõhutakse Shirazile ja Cabernet Sauvignonile. Ka valmistatakse selles piirkonnas magusapoolseid kangestatud veine.
Lääne-Austraalias paikneb viis väiksemat veiniregiooni: esimesena loodud Swan Valley, Perth Hills, Margaret River, Pemberton ja Great Southern. Neist tuntuim, Margaret River, teeb veine, mis on veidi euroopalikuma karakteriga, neis on vähe tamme, veinid on värsked ja kuiva joonega.
Vanimas viinamarjakasvatusalas Kagu- Austraalias New South Walesis asub kolm sisekasvuala: Mudgee (põlisrahva keeles “pesa mägedes”), Hunter Valley ja Riverina. See on suhteliselt kuuma ja subtroopiliselt
niiske kliimaga ala, kus veidi kõrgematel ja jahedamatel mäenõlvadel on võimalik kvaliteetsemaid veine valmistada. Piirkonna põhiline veinitootmine toimub aga Murrmbidgee Irrigationi nimelisel alal Murray jõe valgalas. See on enim mahuveini tootev piirkond Austraalias, mis on oma ärilise eesmärgi leidnud sellega, et müüb enamikule Austraalia veinitootjatele seadustes lubatud 15% ulatuses viinamarju.
Tasmaania on Austraalia lõunaranniku lähedal asuv saar, mis jahedama merelise kliima poolest sobib valgete marjasortide kasvatamiseks. Hinnatud on vahuveinid Chardonnayst ning valged veinid Rieslingist,
Muscatist, Pinot Grisist. Tumedatest viinamarjadest kasvatatakse enamjaolt Pinot Noir’d. Kahjuks ei leidu Eesti veiniriiulitel ühtegi selle salapärase saare viinamarjaaedadest pärit veini.
Põhja pool, Northen Territorys, on kliima kuumalt kõrbene ning viinamarju seal ei kasvatata. Samad lood on Queenslandis.
Eesti veinisõpradele Austraalia vein meeldib. Marjase, täidlase, piprase-eukalüptise iseloomuga veinid on sedavõrd tõsised, et näivad meie karmi kliima ja tugeva toiduga hästi sobivat.

Allikas: Oma Maitse

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Rooskapsad sinepises koorekastmes

Argitoidud
Rooskapsad sinepises koorekastmes