Stiilne Rioja

Autor: Urvo Ugandi
Sajandeid on Rioja olnud tuntuim Hispaania veinipiirkond. Seda peetakse omal maal sama kuulsaks kui Bordeaux’d, kuigi küpsedes meenutavad veinid pigem Burgundia omi.
Piirkonna kuulsusetäht lõi heledalt särama mõnikümmend aastat tagasi, kui hakati otsima alternatiivi Bordeaux’ kallitele kultusveinidele. Asudes Põhja- Hispaanias Ebro jõe kallastel, jaguneb Rioja kolmeks alapiirkonnaks: Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Baja, mis erinevad nii pinnaselt kui ka kliimalt. Siinsest suurimast linnast Logorńost kõrgemale, põhjapoolsemale ning jahedamale alale jäävad Rioja Alavesa ja Rioja Alta. Sealt pärit veine hinnatakse rohkem kui jõe alamjooksule jääva Navarra naabruses paikneva Rioja Baja piirkonna omi, sest kliima on viimases kuumem ja liiva-savisegune pinnas viinamarja
jaoks kurnavalt viljakas. Rioja Altas ning Rioja Alavesas on pinnas aga lubja-savi-liivakivisegune ja kliima jahedam. Seeläbi on veinid veidi happelisemad ja kontsentreeritumad kui Bajas.
Rioja punaveinid valmivad Tempranillo, Garnacha ja Garciano viinamarjasordi segamisel. Võimutsevaks on Tempranillo, mis tammevaadis küpsedes omandab elegantse struktuuri ning punaste ja pipraste marjade iseloomu. Garcianot lisatakse aroomi ja vürtsikust tõstva komponendina, Garnachat aga kui täidluse ja alkohoolsuse timmijat. Tänapäeval katsetatakse ka rahvusvaheliste sortidega.
Piirkonna valged veinid valmivad Viurast, mida mujal nimetatakse Macabeoks. Võib lisada ka Malvasia marjasorti. Sarnaselt punaveinidega kasutatakse ka valgete veinide valmistamisel tammevaate, mis lisavad veini täidlasemat, kreemjasvürtsikat karakterit. Küpsedes ilmneb tihti ka võisust ja pähklisust.
Ka on Rioja suhteliselt vürtsikate ja jõhvikate-pohlade järele lõhnavate roosade veinide ala, mille valmistamisel kasutatakse peamiselt Garnacha viinamarju.

Veini vanus ja kvaliteet
Riojas on veiniseadusega kindlaks määratud erinevad kvaliteetveinide stiilid: crianza, reserva ja gran reserva.
Crianza-tüüpi punane vein peab olema küpsenud minimaalselt kaks aastat, sellest pool kindlasti tammevaadis; valge vein vaid kuus kuud tammevaadis.
Punane reserva-märgistusega vein peab laagerduma vähemalt kolm aastat ja sellest aasta tammevaadis. Valge vein ei tohi olla noorem kui aasta, pool sellest peab olema veedetud tammevaadis.
Tammisema gran reserva puhul on punase Rioja veini vanus minimaalselt viis aastat, millest tammevaadi süles on möödunud kaks, ülejäänud kolm pudelis puhates. Valge gran reserva vähimaks vanuseks on neli aastat, õnneks kuuekuulise tammevaadis laagerdamise ajaga. Tammevaadi kasutamine lihvib punaveini karedaid nurki, pehmendab jõuliseid tanniiniseid nüansse ning lisab vürtsikust ja potentsiaali keldris küpsemisel. Valgetele veinidele annab see täidlust, magusapoolseid vürtse ja veidi õlist, röstitud mesiste pähklite- mandlite nooti, aga paraku kahandab veini värskust.
Eksisteerib veel vino joven või ka roble, mis on noor lihtne tooremapoolne vein. See küpseb tammevaadis lühikest aega või ei kasutata tammevaati üldse ning tavaliselt veinisildil seda nimetust välja ei tooda. Sinna kvaliteediklassi kuuluvad veinid, mis jäävad allapoole crianzatüüpi veinidele esitatavaid kvaliteedistandardeid. Osad veinikojad (bodegas) lisavad veinietiketile märke Selección Especial, see pole aga kohustuslik. Seda enam, et kindlat tähendust sel sõnapaaril pole. Tavaliselt on marjad sel juhul korjatud vanematelt viinapuudelt, viinamarjade küpsust on põhjalikumalt kontrollitud ning vein on kauem veinikeldris laagerdunud. Kui avatud Rioja punavein on juba laual, peaks menüüs sirvima põhjalikumalt liharoogade lehekülge. Sobitada võiks lambaliha, veisefileed, ulukeid ja erinevaid metslinde koos toekamate tumedate kastmetega.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa