Itaalia

Itaalia oli veel mõne aja eest suurim veinitootja maailmas, tuginedes suurele mahuveini tootmisele, kuid hetkel on paremaks muutunud just kvaliteetveinid. Igatahes tasub kindlasti proovida nende veinipiirkondade esindajaid.
Piemonte
Siit pärinevad kindlasti tuntuimad Itaalia veinid Barolo, Barbaresco, Ghemme ja Gattinara, mis on valmistatud Nebbiolo viinamarjast, ning vahuvein Asti ja magus, madala alkoholisisaldusega, õrnalt kihisev Moscato d’Asti. Punastest marjadest kasvatatakse veel Barberat, mis annab mahlaseid ploomiseid punaveine, ja Dolcettot, mis on värske happega, kirsine ja veidi õhetavalt piprane.
Valgetest marjadest kasvatatakse Arneisi ja Corteset. Esimesest valmib värske ja mahlane suvevein, teisest aga tehakse Gavi piirkonnas mahlakat ja pooltäidlast, elegantset kvaliteetveini.

Veinid mäe jalamilt
Lombardia
Kuulsaim vein on traditsioonilisel meetodil valmistatav Itaalia šampanjaks peetav vahuvein Franciacorta, mis valmistatakse Chardonnay’, Pinot Noir’ ja Pinot Blanc’ marjadest. Head on Valtellina piirkonna Nebbiolo viinamarjast valmivad veinid, mida seal nimetatakse Chiavennascaks. Võimalusel tasuks proovida Sfursatit ehk Sforzatot, mis on valmistatud eelnevalt kuivatatud marjadest (nagu Amarone Venetos). Hea on Trebbiano viinamarjast valmiv tsitruseline ja marjane Lugana Garda järve äärest ning Oltrepò Pavese, kus valmib punavein Barbera ja Bonarda marjadest. Samuti valge Riesling Italicost ehk siis Welshrieslingist, mis on noobli Saksa ja Alsace’i marja kloon, hästi joodav, kuid mitte nii elegantne ja paljulubav.

Trentino Alto Adige
Head veinid valmivad ”rahvusvahelistest” marjadest. Valged veinid Chardonnay’, Pinot Gris’ ehk Pinot Grigio, Sauvignon Blanc’ ja Welshrieslingi marjast, punased Cabernet Sauvignonist, Merlot’st, Cabernet Franc’st ja Pinot Noir’st. Friuli Venezia. Hea valge veini piirkond on Colli Orientali del Friuli. Valmistatakse mahlakat veini Sauvignon Blanc’st ja Pinot Grigiost. Punastest kasvatatakse Cabernet Sauvignoni, Cabernet Franc’d. Huvitavad on ka kohalikud sordid Refosco dal Peduncolo, Ribolla Gialla, Sciopettino ja Pignolo.
Friuli Venezia
Hea valge veini piirkond on Colli Orientali del Friuli. Valmistatakse
mahlakat veini Sauvignon Blanc’st ja Pinot Grigiost. Punastest kasvatatakse
Cabernet Sauvignoni, Cabernet Franc’d. Huvitavad on ka kohalikud sordid
Refosco dal Peduncolo, Ribolla Gialla, Sciopettino ja Pignolo.
Friuli - viinamarjakarnevali maa
Veneto
Kuulus veinipiirkond Verona linna ümbruses, kus tehakse kõigile tuntud Soavet, Valpolicellat, Valpolicella Ripassot, Amaronet ja Bardolinot. Soave on üks kuulsamaid Itaalia valgeid veine, mis valmistatakse peamiselt Garganega marjast, lisatakse veel Trebbianot ja Chardonnay’d. Eelistada võib Soave Classico Superioret. Punastest marjadest kasvatatakse Corvinat, Rondinellat ja Molinarat, millest tehakse kirsist Valpolicellat, täidlasemat Ripassot ja pea liköörset Amaronet. Garda järve kaldal asub ka Bardolino veiniala, kus kasvatatakse Valpolicella piirkonnaga samu marju, kuid sealsed veinid on mahlasemad, sametisemad ja veidi õhemad kui Valpolicella toodang. Valmistatakse ka magusaid veine Recioto di Soave ja Recioto di Valpolicella eelnevalt kuivatatud viinamarjadest. Bianco di Custoza veini võib nimetada Soave nooremaks sugulaseks, Garganegale lisatakse veel Trebbianot, Tocai Friulianot (Ungari Furmint), Corteset jne. Hinnalt on see soodne, maitselt aga kindlam kui Soave. Ja loomulikult veel Prosecco Conegliano di Valdobbiadene – Prosecco viinamarjadest valmiv mahlane vahuvein, mis on trendikas suvejook ja mida leidub kuivast magusani.

Toscana
Kuulus piirkond eelkõige Chianti poolest. Kasvatatakse punast Sangiovese viinamarja, millest valmistatakse Chianti, Chianti Rufina, Chianti Classico, Vino Nobile de Montepulciano, Rosso di Montepulciano, Brunello di Montalcino, Carmignano ja Rosso di Montalcino veine. Harilik Chianti ja Chianti Rufina on pehmemad, lihtsamad ja ka veidi maitsevaesemad kui kõik ülejäänud kuulsused. Valgetest veinidest peaks silmas pidama Vernaccia viinamarjast tehtud elava happega, veidi ürdist Vernaccia di San Gimignanot (esimene DOC aastast 1966). Kindlasti ei saa märkimata jätta nn super-Toscana veine, nagu Sassicaia Bolgherist ja Tignanellot: esimene enamjaolt Cabernet Sauvignonist ja teine Cabernet Sauvignoni ja Sangiovese segust. Itaalia IGT-veinid võivad alati üllatada.

Toscana glamuursed veiniaiad
Brunello di Montalcino -  Itaalia kuulsaim künkavein

Umbria, Marche, Lazio (ka Latium)
Need alad jäävad Itaalia keskossa Rooma linna ümbrusse. Enamjaolt kasvatatakse Sangiovese ja Trebbiano viinamarju, kuid igal piirkonnal on ka oma kohalik pärl. Umbria suurim DOC on Orvieto, mis annab pea 80% kogu Umbria kvaliteetveinidest. Häid punaveine valmistatakse kohalikust Sagrantino viinamarjast, segades seda Sangiovesega. Proovima peaks kindlasti Sagrantino di Montefalcot ning ka Rosso di Montefalco on siidine ja meeldiv.
Marche piirkonna tuntuim vein on valge, hea happe ning kollaste puuviljade maitse ja aroomiga Verdicchio dei Castelli di Jesi. Punastest tasub proovimist Montepulciano viinamarjast Rosso Conero. Rooma linna ümbritseva Lazio piirkonna viinamarjaväljadel kasvatakse enamjaolt valgeid Trebbiano ja Malvasia marju, punastest Sangioveset ja Montepulcianot, aga vaid 15% nendest saavad kvaliteetveini märgistuse. Tuntuim kvaliteetveini ala on Frascati.

Abruzzi
Aadria mere ääres asuvas piirkonnas kasvatatakse peamiselt kaht viinamarja: Trebbiano ja Montepulciano. Seega võiks proovida mõlemat DOC-veini: Montepulciano d’Abruzzot ja Trebbiano d’Abruzzot, mis on head, mõnusalt rikkaliku aroomi ja maitsega mahlased veinid.

Puglia
Itaalia ”saapa kannaosa”. Tohutu tootmismahuga veinipiirkond, kuid valdav enamik mahuveinist läheb ekspordiks Euroopasse, kus leiab kasutamist veinija ka meditsiinitööstuses. Vaid mõni protsent kogu toodangust on kvaliteetveinid. Valmistatakse Primitivo ning Negroamaro (tõlkes must ja mõru) viinamarjadest. Kvaliteetveinid on värvilt tintjad, täidlased, veidi rustikaalsed, tanniinsed, samas küpselt marjased ja suhteliselt pikaealised.Campania. Piirkond asub Napoli linna ümbruses. Ammustel aegadel rajasid sinna esimesed viinamarjaaiad kreeklased, kellest on jäänud kasvama ka Greco ja Aglianico viinamarjasordid. Kindel valik oleks Taurasi, mis on täidlane ja jõuline, samas siidine ja puuviljane, hästi tasakaalus punavein. Valgetest on kindel valik Greco di Tufo.
Sitsiilia
Tuntud oma kangestatud veini Marsala poolest, kuid proovida tasub ka tavaveine. Peamine kasvatatav punane viinamari on Nero d’Avola, mis annab suhteliselt alkohoolse, küpse musta sõstra aroomiga, maalähedase ja sirgjoonelise punaveini. Valgetest kasvatatakse Catarratot, mis on veidi ilmetum kui aromaatsem ja puuviljasem Insolia.

Sardiinia
Kasvatatakse peamiselt valget Vermentino ja punast Cannonau marja. Valge Vermentino di Gallura on kerge ja elegantne õhukese puuviljasuse ning mahlase happega valge suvevein. Punastest võib olla huvitav Cannonau di Sardegna. Kui avaneb võimalus, proovige ka Malvasia di Cagliari, Giro di Cagliari ja Nasco di Cagliari veine, mis valmivad Cagliari linna ümbruses ja on üsna alkohoolsed.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa