Brunello di Montalcino - Itaalia kuulsaim künkavein

Autor: Siiri Kirikal
Brunello di Montalcino ajab Toscana veiniloos oma asja. Isegi Sangiovese lai levik pole veini auväärt mainet kahjustanud, sest näiteks Wine Spectatori arvates on Brunello-veinid hoopis üht kindlat kohta väärt 20. sajandi maailma esitosina veiniparemikus.
Itaallased on toidumaailma usinaimad valvurid. Aga nende maitseid on ka enim kopeeritud. Parmesani moodi juustu ja pitsa kanti pirukat tehakse igas maailma otsas ja toidu päritolu pole ammu enam pelgalt mingite õõnsate reeglite teema. Selle taga on eesmärk kaitsta ehedust, maitsete tuuma ja asja sisu. Brunello di Montalcino on üks sellistest maitsetest, mille valmistamise kvaliteedil ja reeglitel hoiab silma peal omaette veinikonsortsium. Kõik selleks, et Itaalia kõige enam kasvatatud marjasordist Sangiovesest valmiv vein oma tõelist palet ei kaotaks.

Sangiovese omapärast
Sangiovese on tundlik sort ja seega maitsepaindlik. Brunello di Montalcinot ehk Montalcino aladel kasvanud Sangiovesest ehk Brunellost veini aga peavad itaallased võrreldes kõikide teiste Itaalias valminud Sangiovese- veinidega omaette stiili ja näoga joogiks. Lihtsa pastaveinina on ta õhuke ja mahlane, tugeva ja jõulisema stiili esindajad aga näitavad üles prinke tanniine ja suitsuseid noote, sobides tummiste liharoogade kõrvale maitseelegantsi looma. Brunello di Montalcino on teistest Itaalia Sangiovese- veinidest täidlasem ja alati elava happega vein. Juba noorena on temas kärtsu iseloomu, lõhn on tal kuiv ja kare ning oma suletud olekus mõjub ehk toorevõitu, ent vaadis küpsedes muutuvad järsud maitsed šokolaadisemaks ja suitsusemaks. Lisanduvad animaalsed aroomid ning magusat hõngu iseloomustatakse kaneeli, aniisi ja teiste selliste maitseainete kaudu. Kehvematel aastatel on marjasaak õhukesekooreline, seega on veinis parkaineid vähem ning areng lühem. Head Sangiovese veini pole lihtne
valmistada. Montalcino pakub marjale erinevaid kasvukõrgusi ning -aastaid. On sügiseid, mil saak kipub künkavein kergesti hallitama-mädanema, aga on palju aastaid, mil piisab rohekorjest (noorte kobarate eemaldamine, et allesjäänud kobarate saak saaks tummisem) ja lehtede harvendamisest, et marjakobarad oleksid piisavalt päikesele ja tuulele kättesaadavad. Marjade “ventileerimine” on asja a ja o. Et veini kvaliteedikõikumisi hajutada, on kombeks eri aedade veine segada, ent aina enam püüeldakse DOCG-sarjas ühe aia veinide poole. Brunello-tootjaid on Montalcinos tervelt 258 ning aastas valmistavad nad kokku ligi seitse miljonit pudelit Brunello-veini. 

Segadused nime ümber
Brunello nime on esimest korda mainitud 13. sajandi ürikutes. Millisest veinist siis juttu tehti, pole täpselt teada, ent Brunellot on läbi ajaloo mitu korda peetud omaette sordiks ja harulduseks. Näiteks 1970. aastatel oli Montalcinos alles vaid 65 hektarit aedu Brunelloga ning vein ainult seetõttu juba kõrges hinnas. Pärast tänapäevaseid geeniuuringuid on aga selgunud, et Brunello ja Sangiovese puhul on tegu ühe ja sama sordiga. Tõsi aga on, et lisaks Brunello di Montalcino veinidele toodetakse siin ka Rosso di Montalcino veine, mis on vähem pretensioonikad, valminud nooremate puude saagist ja jahedamatel aladel. Ent isu Brunello järele maailmas aina kasvab, nagu ka marjaaedade arv ja pindala. Enim joovad Brunellot ameeriklased, eurooplastest aga sakslased ja šveitslased.
Fakte Brunello di Montalcinost
• Montalcino piirkonnas kasvatatakse Brunellot 2100 hektaril.
• Montalcino asub Toscanas vaid 100 km Firenzest lõuna pool ning viinamarjaaiad vahelduvad seal oliivisalude ja metsadega. Viinamarjaistandused moodustavad kogu alast 15%.
• Marjaaiad asuvad paljudel küngastel ja pinnas on neil üsna erineva mineraalse koostisega. Seal on lubjakivi, liivakivi, merglit, savi ja ka jõesettelist pinnast. Küngaste nõlvad moodustavad omakorda iseseisvaid mikrokeskkondi, mis kõik viimaks veini maitsetele mõju avaldavad.
• Kliima on Montalcinos vahemereline, sooja päeva ja jaheda öö temperatuuri suurem vaheldumine on iseloomulik kõrgematel aladel lõunas (sealt tulevad aromaatsemad Brunellod), ohtramalt sajab kevaditi ja sügiseti.
• Brunelloks võib nimetada ainult sellist veini, mis on ka pudeldatud Montalcinos.
• 1980. aastal anti veinile DOCG- ehk kontrollitud ja garanteeritud päritoluga veini nimetus.
• Brunellost valmistatakse nii Brunello di Montalcino kui ka Rosso di Montalcino veine.
• Parimad Brunello di Montalcino aastakäigud: 1995, 1997, 2004, 2006, 2007. Head on ka 2009. ja 2010. aastate veinid.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa