Piemonte - veinid mäe jalamilt

Autor: Urvo Ugandi
Öeldakse, et mitte ükski teine Itaalia vein ei vaja küpsemiseks nii palju aega kui Piemontest pärit Barolo.

Itaalia üks hinnatumaid veinipiirkondi Piemonte, mille nimi tähendab prantsuse keeles mäe jalga, paikneb Loode-Itaalias. Siinseid veinivalmistustraditsioone on kõvasti mõjutanud prantslased, sest sarnaselt Burgundiaga ei segata ka Piemontes erinevaid marju, vaid tehakse enamasti ühe sordi veine. Ala halduskeskuseks on Torino, tähtsaimaks veinilinnaks peetakse Albat, mis asub Langhe mäe järgi nime saanud alamregioonis. Torino linnast edelasse jäävad alad on tuntud savi-lubjakivi- liivaseguse pinna poolest.  Hinnatud viinamarjaaiad asetsevad Asti, Alba ja Aqui linna ümbruses 150–500 meetri kõrgusel. Parimad aiad on Albast veidi lõunas lõunapoolsetel mäenõlvadel.
Valgetest marjasortidest leiame Moscato, Arneisi ja Cortese ning üldteada Chardonnay.
Punastest on hästi tuntud Barbera, marjase, eriti just vaarikase iseloomuga Dolcetto ning muidugi Piemonte hiilgus Nebbiolo, millest valmivad ilmakuulsad Barolo ja Barbaresco veinid. Piemontes on 45 DOC-kvaliteetveiniala ja üheksa Itaalia kõrgeima kvaliteettunnusega DOCG veinipiirkonda. Viimasena lisandusid DOCG-de hulka Dogliani 2005. ja Roero 2004. aastal.

Proovimist väärt veinid
Asti, Moscato d’Asti. Asti on kuulus Piemonte poolmagus ja puuviljane vahuvein, mis valmib Moscato viinamarjast. Tavaliselt pole tegu aastakäiguveiniga. Moscato d’Asti on kergelt gaasiline, 3,5–5% alkoholisisaldusega vein, mida sobib pakkuda suvel jahutatuna värskete puuviljade kõrvale.
Spumante Piedmontese. See on erinevatest marjadest Charmat’-meetodil valmistatud kuiv vahuvein. Samas leidub ka šampanjameetodil valmistatud Chardonnay ja Pinot Nero (Pinot Noir) marjadest veine.
Roero Arneis. Roero mäe järgi nime saanud vein valmib valgest Arneisi viinamarjast, mida kasvatatakse Alba linnast loodes. Tavaliselt on tegu kerge ja mahlaka suveveiniga, milles kombineeruvad värsked ürdid ja pehme puuviljasus.
Gavi di Gavi. Cortese viinamarjast valmistatud valge vein. DOCG-kvaliteetveini tunnus on piirkonnal alles 1998. aastast, ent kõige lihtsamatki Gavit peetakse oma pretensioonitu loomu poolest aina enam moeveiniks. Struktuursem Gavi – Gavi del Commune di Gavi või Gavi di Gavi – sarnaneb oma iseloomult veidi Prantsusmaa Chablis’ piirkonna veiniga ja on hea maitse tiitli auga välja teeninud.
Dolcetto d’Alba, Dolcetto d’Asti. Pehme ja kerge punavein, mille valmistamisel kasutatakse hästi küpsevat Dolcetto viinamarjasorti. Nagu marja nimigi vihjab (dolce, it k magus), on vein aromaatne, mahlaselt marjane ja kerge happega, meenutades Prantsusmaa Beajoulais’ veini. D’Alba ja d’Asti märgivad asukohta, millise linna lähedusest marjad on korjatud.
Barbera d’Alba, Barbera d’Asti. Need Itaalia veini inetud pardipojad on kunagisest lihtsast igapäevaveinist moodsate valmistamismeetodite abil tõelisteks staarideks muutunud. Veini tegemiseks kasutatakse Piemonte enimkasvatatud sorti Barberat. Asti ümbrusest korjatud marjadest valmistatud Barbera on veidi happelisem kui Alba oma.
Nebbiolo d’Alba. Alba linna ümber, Langhe mäe jalamil kasvatatud Nebbiolost vein valmib Piemonte parimatest veinipiirkondadest veidi väljaspool. Marjasordi nimi tuleneb sõnast nebbia, mis tähendab udu. Sort talub hästi jahedat ja niiskust ning hea aastakäigu puhul võib Nebbiolo d’Alba konkureerida ka lihtsamate Barbaresco ja Barolo veinidega.
Ghemme. Põhja-Piemontes asuv kuulus piirkond valmistab veini Nebbiolo viinamarjast, mis seal on küll rohkem tuntud nime all Spanna. Veiniseaduse järgi võib lisada Vespolina ja Bonarda marjasorte. Veinid on happelt kergemad ja tanniinidelt pehmemad kui ülejäänud Piemonte tipud.
Gattinara. Teine Põhja-Piemonte piirkonna tippveiniala. Vein peab sisaldama vähemalt 90 protsenti Nebbiolot. Lisada võib samuti Vespolinat ja Bonardat. Leidub ka riserva-tüüpi veine, mis peavad küpsema vähemalt viis aastat sellest kolm aastat tammevaadis.
Barbaresco. Piemonte hittvein valmib vaid Nebbiolo viinamarjasordist, mis on korjatud Barbaresco küla ümbrusest. Barbarescos kasvavad veinipuud veidi madalamal ja saavutavad küpsuse nädal-kaks varem kui Barolos. Seetõttu on Barbaresco veinid lihtsamini joodavad ning küpsevad veinikeldris lühemat aega. 
Barolo. Veinimaailma kõrgliiga suurkuju valmib samuti Nebbiolost, mis kasvanud ja küpsenud Barolo küla ümber asuvate küngaste päikeseküllasematel mäenõlvadel. Veinilt oodatakse jõulisust, lausa maskuliinsust, millel on iseloomu ka aastakümnete möödudes. Veini olemust avab ingliskeelne väljend “Barolo is the King of Wines and Wine for Kings”, mis tõlkes tähendab veinide kuningat ja kuningate veini. Barolo peab seaduse järgi laagerduma kolm aastat, riserva minimaalselt viis aastat. Veinile lisavad täidlust ja jõudu ka Bordeaux’ tammevaadid.
Brachetto d’Acqui. Väikese alkoholisisaldusega kergelt kihisevat punast dessertveini tehakse Acqui linna ümbruses Brachetto marjasordist. Lisada võib veidi vähem tuntud Moscato Nerot ja Aleaticot. Jahutatudjook

sobib erinevate marjakookidega. Põhimõtteliselt on see vein punane vaste Moscato d’Astile.
Barolo Chinato. Omapärane jook, mis valmib Barolo veinis Hiina paju leotades. Maitseid lisavad veel hiniinipuu koor, rabarberijuur, vanillikaun, iirisejuur, koriander, kaneel, münt ja trobikond ürte. Kokku võib leotisest leida üle kümne maitseaine. Jook meenutab bitterit ja seda juuakse digestiivina pärast õhtusööki.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa