Toscana glamuursed veiniaiad

Autor: Urvo Ugandi
Maaliline Toscana, mille kuulsaid veine tunneb kogu maailm, paikneb Liguuria mere rannikul, kahe linna, Siena ja Firenze ümbruses.
Toscana esimesed veinivalmistajad etruskid ei osanud aimatagi, millist veini hakkab sealtkandist maailma voolama. Samas auväärsed Rooma linna kodanikud hindasid selle kandi veine väga kõrgelt juba siis. Tänapäeval lummab Toscana veinirahvast oma kvaliteetsete punaveinidega. Kliima on Toscanas talvel mõõdukalt jahe, suvel päikseline ja soe. Pea 70 protsenti piirkonnast on lainetavalt mägine, pinnas on kaltsiumirikas ning see kõik loob künklikel nõlvadel head kasvutingimused Sangiovesele, Toscana enimkasvatatud marjasordile. Valgetest olgu mainitud traditsiooniline Vernaccia, üldtuntutest Sauvignon Blanc ja Chardonnay. Viimasest valmistatakse Toscana kõige kallimaid valgeid veine.

Aristokraatlik veiniladvik
Toscana veinihiilgused on punased, mis valmivad erinevates kvalifitseeritud sisekasvualades. Seitse kvaliteeditasemelt kõige hinnatumat ala kannavad tähistust DOCG. Brunello di Montalcino kuulub veinimaailma eliiti. Selle veini Sangiovese marjad kasvavad Sienast lõuna poole jääva Montalcino küla ümbruses asuvatel mäenõlvadel. Vein peab enne laia maailma jõudmist küpsema neli aastat ja pool sellest tammevaadis. Riservat valmistatakse vaid headel aastakäikudel, küpsemine kestab koguni viis aastat, sellest kaks ja pool aastat kulub tammevaadis pehmenedes. See teeb Brunello di Montalcinost nii kvaliteedi kui ka hinna poolest tippklassi kuuluva veini. Veinid on täidlased, komplekssed, sametise marjatekstuuriga, piisavalt parkainerikkad ja vürtsikad. See kõik teeb Brunellost ideaalse liharoogade kaaslase. Valmistatakse ka Rosso di Montalcinot, mis on kergem, lihtsam ja marjasem ning veinivalmistamisel kasutatavad marjad pärinevad tagasihoidlikematelt põldudelt. Samas on veini hind tunduvalt taskukohasem ja kehva veiniaasta puhul on Rosso di Montalcino sageli mõistlikumgi valik.

Kirsid, ploomid, kirsid ...
Carmignano asub Firenzest läänes ning seda paika peetakse Cosimo de Medici veinipärandiks. Kui Brunello di Montalcino on üleni Sangiovesest, siis Carmignanos kasvatatakse Sangioveset 50 protsendi ulatuses. Ülejäänud sordid on Canaiolo, Cabernet Sauvignon ning valged Trebbiano ja Malvasia. Veinid on piisavalt struktuursed ja peenekoelised, aga jäävad lihtsalt oma kuulsate naabrite selja taha.
Chianti Classico jääb Siena ja Firenze vahele. Vein peab sisaldama vähemalt 80 protsenti Sangiovese marjasorti. Riserva laagerdub vähemalt kaks aastat tammevaadis ja kolm kuud pudelis, saavutamaks ümarat komplekssust. Veine ilmestab tumedate luuviljade iseloom: must kirss, ploom ja hea happeline mahlakus. Vaat lisab veinile nõksu seedrisuitsu, šokolaadi, kuivatatud apelsinikoort ja torkivat piprasust.
Chianti on Toscana suurima pindalaga sisekasvuala, kuhu kuuluvad piirkonnad jäävad Classico alast välja. Kasvatatakse Sangioveset ja Canaiolot, valgetest Trebbianot ning Malvasiat. Vein peab koosnema minimaalselt 75 protsendist Sangiovesest ja Riserva puhul olema vähemalt kaks aastat tammevaadis. Ka Chianti piirkond jaguneb veel omakorda väiksemateks sisekasvualadeks, millest enamik kannab Collin liignime, mis tähendab mäenõlva. Tuntuim oleks ehk Chianti Rufina, mis Riservana on tõsiseks konkurendiks Chianti Classicole.
Morellino di Scansano asub mereäärsest Grosseto linnakesest kagus. DOCG-tunnust kannab see alles alates 2006. aastast. Peamiseks sordiks on ikka Sangiovese, mida peab veinis olema vähemalt 85 protsenti. Ka Riserva-tüüpi veinidele kehtib sama nõue mis Chianti piirkonnas. Veini iseloom sarnaneb Chiantiga, aga praegu on veinid sõbralikumas hinnaklassis.

Kaks selget stiili
Vernaccia di San Giminiano on kuulsaim valge veini ala Toscanas San Giminiano linna ümbruses ja viinamarjasordiks on peamiselt Vernaccia. Traditsioonilise stiili tegijate veine iseloomustab väike kreemine täidlus, kuna algselt kääritati veini suurtes tammevaatides. Tänapäevasemad tootjad valmistavad värskeid ja ehk veidi igavaidki veine. Leidub ka Riserva-tüüpi veine, mis on tammevaadis saanud juurde küpsemaid puuviljaseid ja vürtsiseid noote.
Vino Nobile de Montepulciano on, nagu nimigi ütleb, Montepulciano linnakese ümber asuv veiniala. Ära aja segi Montepulciano viinamarjasordiga Abruzzo piirkonnas! Sangiovese kasvab siin nime all Prugnolo Gentile. Lisaks annavad saaki Canaiolo ja Malvasia. Ala nimi tuleneb pigem nooblitest tarbijatest kui joogist endast. Vein peab sisaldama vähemalt 70 protsenti Sangioveset, küpsema kaks aastat tammevaadis ja kaks kuud pudelis, Riserva puhul peab laagerdumine vaadis kestma minimaalselt kolm aastat. Vino Nobiled on tavaliselt teravamad, vürtsisemad ja happelisemalt õhemad kui Chiantid, mis teevad neist head kaaslased rasvasemate toitudega. Ja nagu Rosso di Montalcino, pärinevad ka Rosso di Montepulciano veini marjad noorematest veiniaedadest. Ka saagikus pole nii rangelt piiratud. Rosso on veidi lihtsam, mahlakam ja marjasem kui tema sinivereline sugulane, aga see sõltub paljugi tootjast. Hea veinikoja Rosso di Montepulciano võib olla kordi elegantsem ja ilmekam kui mõni tõsinoobel Montepulciano vein.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa