Uudiskiri Instagram Facebook
 
Itaalia

Friuli - viinamarja-
karnevali maa

Itaalia

Friuli - viinamarja-
karnevali maa

Urvo Ugandi
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Scanpix/Corbis
Kunagi olid Friuli ja Venezia Giulia kaks eraldi provintsi. Nüüdsel ajal oleme harjunud seda paika nimetama lihtsalt Friuliks.
Asudes Itaalia kirdenurgas vanal kaubateel, ühendas see ala Vahemere piirkonda Bütsansi keisririigiga. Neil aegadel kasvas ka Veneetsia kui tähtsa kaubanduskeskuse üleilmne au ja kuulsus. Klimaatiliselt on piirkond väga hea asukohaga: põhjast ja idast piiravad seda Alpid, mis kaitsevad viinamarjavälju liigkülmade põhjatuulte eest. Marju jahutavad küll Aadria mere briisid, kuid samas on siiski tagatud küllaldane päikesevalgus.

Marjanimede tohuvabohu
Kohalikest sortidest on valgete veinide valmistamisel hinnatud kaunikõlalised Ribolla Gialla ja Friuliano, punaveinide puhul Pignolo, Schiopettino (ehk Ribolla Nera) ja Refosco. Hinnatud dessertveinid valmivad Picoliti ja Verduzzo viinamarjasortidest. Habsburgide valitsemise aegadest on piirkonda siiani jäänud pidama ka Prantsuse trumpsordid Chardonnay, Sauvignon Blanc, Pinot Gris, Merlot, Cabernet Sauvignon ja Cabernet Franc. Enimkasutatud sordid on valgetest Pinot Grigis, itaaliapäraselt Pinot Grigio, ja punastest Merlot. Mis aga Friuli heade veinide kaardile toob, on see, et siinne vein mõjub omanäoliselt, ning pole palju öeldud, et koguni isepäiselt. Need jäävad meelde kui kuivad, karged ja värsked veinid.
Valget marjasorti Friulianot nimetati algselt Tocai Friulianoks. Aga ungarlased lõid nime üle kõvasti häirekella, kuna sort vihjab nende kuulsale Tokaj veinipiirkonnale. Alates 2007. aastast võibki seda sorti nimetada vaid Friulianoks. Aga see pole veel kõik. Prantslaste Sauvignon Verti samastatakse samuti selle sordiga ning Tšiilisse sattus Friuliano Sauvignon Blanci pähe.

Headus ise
Friulist pärit veini tasub proovida, sest enamik Itaalia värskeid ja särtsakaid valgeid veine pärineb sellest piirkonnast. Friuli ongi üks Itaalia edukamaid veinialasid, sest ligi 40 protsenti valmistatavast veinist on kvaliteetvein. Eraldi võib esile tõsta kolm eraldiseisvat ja olulisemat piirkonda: Grave del Friuli, Colli Orientali Friuli ja Collio Gorizano. Neist esimene on suurim kvaliteetveini ala Friulis ning tema nimi tuleneb kruusasest settepinnasest. Teise piirkonna nime saaks tõlkida kui Friuli idapoolset nõlva, viimast nimetatakse ka lihtsamalt Collioks ja paikneb see Sloveenia piiri ääres.
Grave del Friuli peamiseks marjasordiks on segaseid seisukohti tekitav Friuliano. Need on mõrkja, ürdise alatooniga ja keskmise täidlusega head igapäevaveinid. Kellele mõrkjas pikantsus ei meeldi, võib veinist veidi ehk ehmuda. Pinot Grigio on samas tõusnud ülimenukaks, pakkudes veinisõbrale lihtsaid, piisavalt elegantseid ja omanäolisi kergemapoolseid veine. Sauvignon Blanc pakub särtsakat happelisust koos karusmarjanüansiga, olles tasahilju saamas konkurendiks Loiri oru kuulsustele Prantsusmaal. Tuhast on tõusnud ka vana kohalik sort Ribolla Gialla. Sellest valmistatud veinid on keskmiselt  täidlased, maheda virsiku ja pehme tsitruselise joonega.

Rangetest maitsetest siidisteni
Punaste veinide valmistamisel on liidriks Merlot, mis pakub laias valikus veine alates rangetest lihtsatest punastest igapäevaveinidest kuni siidistelt täidlaste ja limiteeritud veinideni. Järgmiseks enimkasvatatud marjaks on Cabernet Franc, mille esimesed istikud saabusid Friulisse alles 19. sajandi lõpus. Tihti on see vein üsna happeline ja marjane, aga tipptootjatel leidub ka ürdiseid ja mustikaseid-mustasõstraseid, särtsakalt pipraseid eksemplare. Vanast kohalikust sordist tuleb esile tuua veel Sciopettinot, mida nimetatakse ka Ribolla Neraks. Sellest sordist valmistatud veinid on kontsentreeritud, tihedalt marjased ja piprased.
Dessertveinide valmistamisel kasutatakse kahte kohalikku marja: Picolitti, millest saadakse suhteliselt haruldane, aga väga kvaliteetne, mesiselt happeline vein, ning veidi lihtsamat Verduzzot, mis võib teid üllatada nagu hea Sauternes brüleekreemi kõrval.
Friuli on siiani varjunud tavaveini maski taha, aga kindlasti leiab sellest vanast ja tähtsast veinipiirkonnast oma lemmiku ka nõudlik veinisõber.

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Rooskapsad sinepises koorekastmes

Argitoidud
Rooskapsad sinepises koorekastmes