Lõuna-Aafrika - Uue ja Vana Maailma vahel

Autor: Siiri Kirikal
Lõuna-Aafrika suhtub oma veinitegemisse väga tõsiselt. Musta Mandri ürgsest pinnasest ja bioloogilisest mitmekülgsusest tingitud eripärad on jäänud silma ka mainekatele veinihindajatele.

Lõuna-Aafrika veinipotentsiaali mõõdavad viimasel ajal võrdse usinusega nii maineka Decanteri ajakirjanikud kui ka pühapäevased veinihuvilised mis tahes maailma paigast. Et sealsete veiniväljade ilu haarab vaatajat hetkega lippama kaasa mööda looklevaid pinnavorme ja mängima hunnitut varjude-värvide mängu, pole see üksnes veini maitse, mis sedasorti rändajaid võlub. Kogu maa kohal hõljub suuri ja magusaid lõhnapilvi, nii võõraid kui ka tuttavaid, mis koguka buketina õhtutundidel viimaks maha laotuvad. Päevad olid märtsis, sealse sügise hakul veel väga palavad ning päris jahedaks ei läinud õigupoolest ka öösel. Veinitegijale on iga soojakraad tähtis ja kuigi meiesugustele jääkarudele tundub pentsik rääkida Lõuna-Aafrika sisemaa soojematest ja rannikule lähemale ning kõrgemale mägedesse jäävatest jahedamatest piirkondadest, on vaid mõnekraadised temperatuurierinevused määravaks kasvatatavate sortide valikul.
Kui kuum päikesepaiste, talveaja ohtrad vihmasajud ja jahedad ookenibriisid mõjutavad viinapuid pealtnäha, siis seestpoolt rikastab saaki kõrgelthinnatud punane pinnas. See on mäestikuline graniit, liivakivi ja kiltsavi segu. Mõnedes piirkondades leidub ka lubjakivi, mis annab pinnasele hea happelise aluselise tasakaalu. Nii savi kui ka lubjakivi imavad endasse vihmavett, kogudes seda ajaks, mil kuum muidu liiga teeks. Õhku jahutab ja tuulutab Cape Doctori nimeline jahe briis ning ookeanilt tulev niiske õhk, mis jahutades teeb head, orgudesse maha vajudes põhjustab aga liigsetki niiskust. Sellise tuulepuhanguga võib aeda kohale saabuda ka terve trobikond haigusi, nii et aedade tervisega on siin enam-vähem samad lood mis Euroopaski.

Piirid ees
Moodne mahevein austab kõikjal maailmas loodusliku koosluse efekti, aga Lõuna-Aafrikas saab suure suuga rääkida just maapõue peidetud mineraalide laiast paletist. See mõjutab veini aroomi ja maitset seesuguse jõuga, mida tootmisnõksudega pole matkima hakatud. Viinamarjavits väänab oma juured kiviklibusse, tassides sealt marjade sisse justkui tuhandeid aastaid. Ja on romantiline mõelda, et inimmõistus pole selle tulemuse võtit keemilis-kunstlikul viisil suutnud veel lahti harutada. Teisalt on välja pakkuda palju neidki marjasorte, eriti valgeid, mis toitainerikkas pinnases liigselt vohama hakkavad ning mille marjasaak pole seetõttu veiniks hea.
Kohalikud veinivalmistajad hindavad mägede mineraale – liivakivist ja savist nn kohvikivi, kus raud mängus. Veiniilma tavapärasest lubjakivist superpinnast ei peeta siin sugugi nii pühaks kui Euroopas. Siinne valgete sortide hitt Chenin Blanc kasvab Lõuna-Aafrikas madalate põõsastena (nn bush-wine). Ent punaste sortide edukus on teinud Cheninist samal ajal ka kõige kiiremini hävitatava sordi.
Punastest kasvatatakse enim Cabernet Sauvignoni, viimaste aastate väärismarjadeks on saanud Shiraz ja Pinotage. Muutuste taga on eelkõige näha närvilist veiniturgu, mis orienteeritud keskmise tarbija maitsele. Veinitootjaile on ülimaks eesmärgiks seda kuulata, kuna vein peab end ju müüma-müüma müüma, mistõttu on ohus veini omanäolisus. See, mis pole moes, jääb soiku kui majanduslikult mittekasulik. Ent turul on varuks üllatusi ja oma dünaamika. Sel ajal kui veinitootja ohtralt eilse päeva moe järgi tammerikast veini valmistab, on tänane seis juba muutunud …

Väike kotitäis poliitikat
Vein pole kiirete pöörete mängumaa. Marja vintske väät vajab juurdumiseks aastaid, hea vein saaki vanadelt puudelt. Samal ajal hõljub viinamarjaväljade kohal ringi palju mälestusi valgete üleolevast ja eelisõigustega koloniaalvõimust, kõrvuti tänase ebaleva sisepoliitikaga, mis rahvuste võrdõiguslikkuse suunas pingutab. Ent maa kuulub valgetele, nagu ka viinamarjad ja veinikojad, mustad leiavad tööd marjakorjajatena. Vaid mõned üksikud on saanud võimaluse õppida oma valge tööandja kulul veinimeistriks. Olgu siia veel lisatud, et 70% Lõuna-Aafrika punase marja istandustest on poliitilistel põhjustel vähem kui kümneaastased. Apartheidi ajal kõlbasid vaid need sordid, millega sai tõsta veini tootmismahtu. Samal ajal on usaldusväärset tööjõudu raske leida ja rohkem kui neljandik elanikkonnast on HIV-positiivsed. Ja kuigi üldjoontes on ringi liikuda turvaline, ütlevad kohalikud, siin kolmandat-neljandat põlve elavad valged, et ei ole tark sattuda valel ajal valesse kohta. Nii laiuvadki koos hingematvate loodusvaadetega silme ees pidevalt ka linnade servadesse üles klopsitud kääbakate kuutidega slummipuntrad, mis matavad hingamist. Pelk seadusepügal, mis näeb ette ka mustanahaliste inimeste kaasamist firmade juhtkondadesse, on veinimajandust mõjutanud sel määral, et mõne veinimeistri või marjakorjajate värbaja te sealt ka leiate, ent neid pole maaomanike seas.

Tuulte pöörises
Ent tagasi veini juurde tulles on lootused siin igati suured ning maailmaklassi veine on oodata põhjusega. Sarnasus vahemerelise kliimaga on suur ja Euroopa veinisõber teab hästi siinse kvaliteetveini soodsat hinda. Kohalikud joovad veini suhteliselt vähe (küll aga kanget brändi moodi jooki), enamik eksporditakse. Veini kvaliteet sõltub investeeringutest ja kui see võimalus tuleb, on veinimeistril kohe rahvusvahelisel areenil tegemist. Happe lisamine on Lõuna-Aafrika veinitootmises sama igapäevane nagu näiteks Saksamaal suhkru abil veini magustamine. Teisiti poleks võimalik maitseis tasakaalu saavutada ega veini teha, väidavad siinsed veinimeistrid. Seega on lihtsaid veine proovides ägedavõitu happerünnak paratamatu.
Küpsetes ja punaveinides on seis parem.Veinid jagatakse stiili poolest laias laastus tammevaadis ja ilma tammeta valmistatud veinideks. On palju valgeid ühesordiveine – Chardonnay, Chenin, Sauvignon Blanc –, mida leiab nii tammes olnuid kui ka tammeta kujul. Seguveinide puhul tehakse aga vahet, kas sinna kuulub parfüümne Viognier või mitte. Mesitihe dessertvein on omaette klass ja see tasuks sinna sattudes ära proovida.
Valgeid veine valmistatakse peamiselt vaid marjamahlast, st ilma kestasid kaasamata. Pärm muudab suhkru alkoholiks ning süsihappegaasiks ning pärast valmimist vein pumbatakse kas terasest vaati või tammevaati, sõltuvalt stiilist. Veinitootmise põhiline oht on kuumus ja hapnik, mille eest protsessi kaitsta. Seetõttu toimub marjade purustamine ja jahutamine ning vajaduse korral koos kestadega koosfermentatsioon alati jaheda särgiga varustatud vaatides. Valmistatakse ka sellist veini, mille marju pole pressitud ega purustatud, vaid tervetel marjadel on lastud pärmi abil fermenteeruda kinnises vaadis (anaeroobne fermentatsioon, võtet kasutatakse ka Beaujolais’s). Enamik punaveine küpsevad tammevaadis ja läbivad seal teise, malolaktilise fermentatsiooni, lisades veinisse pehmust ja ümarust.

Lääneranniku vanad alad
Lõuna-Aafrika veinihälliks hüütud Atlandi ja Vaikse ookeani vahelisele poolsaarele jääv Constantia org on tänini nn grand cru ala. See kant on oma marjaaedadega koos Laudmäe ja Hea Lootuse neemega üks suuremaid vaatamisväärsusi riigis. Piirkond on läbi tegemas nn uut renessanssi ja lootused on tuleviku suhtes taas suured. Enamasti kasvatatakse siin valgeid sorte: Sauvignon, Sémillon ja Muscat.
Pinnas on graniidine ja liivakivine. Suvekuuma jahutavad meretuuled ja häda põhjustab vaid niiskus, mis kipub orgu kogunema. Darling – tilluke, ent kõrgel mägede harjal asuv ala on kuulus Sauvignonide poolest, viimasel ajal on hakatud rääkima ka heast Shirazist.
Jahe ja rohkete õunaaedadega pikitud Elgin pakub eriliselt aromaatseid valgeid veine, eriti Sauvignone, ja elegantseid punaveine.
Kõrgel Hotentottide Hollandi mäestikus asuvaid aedu kostitab jahe Atlandi ookeanilt kohale paarutav tuul, pinnas on peamiselt liivakivine ning soojakraadid pole suuremad kui 20 kraadi. Veinipealinn Stellenbosch
Jahe mäestikuõhk, varieeruv graniidi-liivakivisegune pinnas ja False Bay tuuled mõjutavad veini maitset. Cabernet’de segud on siin head, eriti Jonkershoeki oru ja Simonsberg-Stellenboschi omad. Ja kui Simonsberg-Stellenboschi Merlot ja Cabernet Sauvignon on kohalike kasvatajate arvates moest ära minemas, siis Pinotage kogub tuntust muudkui juurde. Panustatakse ka Syrah’le ja selle segudele Cabernet Sauvignoniga. Ent Devoni orust tulevad head Merlot’, Cabernet’ ja Shirazi segud ning meelde tasuks jätta ka Bottelary – sealse Pinotage’i ja Shirazi pärast.

Kuum Paarl
Suur ja soe piirkond pakub rikkalikku valikut veinistiile ja sorte. Graniidi ja kiltsavise pinnasega ala on peetud heaks Shirazile ning viimaseks väljakutseks on saanud Viognier. Paarli ümbritsevad Wellington ja Franschhoek (17. sajandil asutatud hugenottide külast on tänaseks kasvanud miljonäride suvituspaik) teevad head Cabernet’d. Ilusas Simonsberg-Paarlis tehakse häid punaseid seguveine ja huvitavat tõmmude maitsetoonidega Shirazi. Siinne punavein võib olla esialgu toores ja alkohoolne, aga sedavõrd mahlakas, rühikas ja tummine, et küpsedes leiab sealt soojemaid lõhnu ning peeneid mineraalseid maitseviirge. Teine tüüp kuivi punaveine lõhnavad aga kui magusad moosipurgid, kus toormoos sees, ent on maitselt kergemad.

Uued piirkonnad
Bränditootmise algmaterjali tootev Worcester ja praktiliselt kõrbesse end sisse seadnud Robertson on omaette staatusega piirkonnad. Viimasele on seatud suuri sihte punaveinide suhtes, kuigi tegu on traditsioonilise valge veini alaga. Maailm on näidanud huvi nii siit pärit Shirazide kui ka Cabernet’de vastu. Worcesteri igapäevased punaveinid, mis toodetud väikestes aedades, on maitsekad ja hea hinnaga. Ookeaniäärne Wilderness on põnev selle poolest, et tamme abil on siin kombeks tuua veinisse šokolaadisust. Neid veine ei vormita säilitamiseks ega küpsemiseks, vaid ikka kohe šokolaadiseks. Hape on veinidel suur nagu ikka, struktuur kerge.
Walker Bay – Kaplinnast idasse jäävasse suvituslinna tasub minna võrdlema ookeanist püütud ja kasvatuses kasvanud austreid või käia nautimas kõrgetasemelist ja väga hea hinnaga mereannigurmeed. Veinisordid, mis siin end koduselt tunnevad, on Pinot, Pinotage, Sauvignon ja Chardonnay.

Vein arvudes
• Lõuna-Aafrika on Uue Maailma vanim veinimaa. Kaplinna rajati esimesed aiad 17. sajandil.
• Lõuna-Aafrika veinitoodang on viimased 30 aastat moodustanud 3% kogu maailma veinitoodangust.
• Veiniturul toimub korrigeerimine: marjakasvatajate arv väheneb, aga väikeste, nn mikrotootjate osatähtsus on endiselt väga suur (47% tootjaist). Need majad teevad ise veiniks vaid 10% oma saagist, ülejäänud müüakse suurkorporatsioonidele.
• Punaste sortide osatähtsus on viimase kümne aastaga kasvanud 20%-lt 44%-ni.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa