Uudiskiri Instagram Facebook
 
Portugal

Portugali erilised veinid

Portugal

Portugali erilised veinid

Siiri Kirikal
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Siiri Kirikal
Euroopa äärel asuvat Portugali teame eelkõige portveini tõttu. Et iidvana veinimaa võib uhkeldada ka tipptasemel valgete ja punaste veinidega, on paljudele avastuseks.
Portugallased on uhke ja enesekindel rahvas, kes on hoidnud oma rikka toidukultuuri võõrastest mõjudest puutumatuna. Harva, enamasti vaid trendirestoranides, on tunda moodsat fusion’i või Itaalia köögi suurvaimude kohalolekut. Enamasti ei pääse need kohalike eheduste kõrval üldse löögile. Portugal on üdini veinimaa. Ja nii nagu toidutavades, põrkuvad ka veiniteos kokku vana aja ehedad ja uue aja moodsad stiilid. Teiste riikidega võrreldes on Portugali pinnale rajatud kõige enam viinamarjaaedu ning auväärseid kohalikke marjasorte loetakse üles sadade kaupa – väidetavalt on neid 300 ümber! Hinnas on vanad aiad, kus sordid kasvavad läbisegi otsekui köstri peenramaal pärast Joosep Tootsi südamest tulnud panust aiandusse. Nüüdsel ajal pole seesugune stiil istanduse rajamisel küll enam tavaks, kuid seda salapärasema ilme veiniaedade omanikud mõne väärika veini sordivalikust rääkides oma näole manavad. “Kes seda täpselt teab, need marjad tulevad meie vanimast aiast,” kõlab napp vastus.
Enamasti on vana aia sordid lausa puuhaaval teada ja veini koostis pole sugugi juhuslik. Peale ühe-aia-veinitootjate on üle kogu maa üldlevinud ka kooperatiivne tootmine, mille mahtusid mõõdetakse miljonites liitrites. Täiesti tavaline on, et ühe katusorganisatsiooni alla on koondunud kuni 2000 marjakasvatajat, kel igaühel harida keskmiselt hektarisuurune maalapp.

Ammuilma kuulsad
Maailma üks suuremaid DOC-alasid, niiske ja ookeanile lähedal asuv Vinho Verde toodab omapäraseid, noori ja krapsakaid veine. Kuulsad on valged Alvarinho ja Trajadura sordist veinid, kuid tervelt kolmandiku siinsest toodangust moodustavad punased veinid. Vinho Verde (e. k. roheline vein) nimi tuleneb kunagisest tavast korjata marjad pooltoorelt. Lühike fermentatsioon annab nendele veinidele väikse alkoholisisalduse, kerge naturaalse gaasi ja veidi mõrkja maitse.
Eestis on huvitav valik Vinho Verde veinidest: Portugalis kõrgelt hinnatud kergelt düšessilik, aga kuiv ja elava happega Muralhãs de Monção (seguvein Alvarinhost ja Trajadurast, tootja Adega de Monção). Puuviljane, mahlakas ja pehmelt greibine Deu La Deu, eksklusiivne ja kallis Palácio da Brejoeira, mis on vaid Alvarinhost valminud ja mida leiab pea kõikide Portugali tipprestoranide joogikaartidelt. Tegu on ühe-veini-tootjaga, kelle marjad kasvavad kunagise apelsinisalu asemel loodud 30 aastat vanas viinamarjaaias. Vein on eriline, sest kui tavaliselt küpsevad valged Vinho Verded vaid kaks-kolm aastat, siis see vein on täiuslik viieselt. Pehme, keelel pea tundmatu naturaalne gaas ergutab kogu maitset: pehmet sidruni moodi hapet ja siidist täidlust, aroom on valgeid lilli, eriti roose täis. 2005. aasta veinis pole liigseid kõrvallõhnu ega maitseid, see on üdini puhas, kergelt petrooline ja pirnine.
“Hea Rieslingu moodi, aga pirnisem,” võtab maitsetunnused kokku veiniekspert Kadri Kroon. Ka noorem aastakäik meenutab Rieslingut, see on mineraalne ja noorusest tingitult veel kergelt pärmine. Veini toodetakse vaid 50 000 pudelit aastas.

Keset mägiorge
Dão piirkond on kuulus väiketootjate vanade aedade poolest, mis ääristatud sihvakate eukalüptipuude või seedermändidega. Pinnases on rohkesti graniiti ja kvartsi. Siinseteks levinud valgeteks sortideks on Bical ja Cercial, tüüpilisteks punasteks põldmarjane ja ürdiseid noote loov Baga, mustikane ja siniste ploomide moodi Touriga Nacional, Tinto Roriz jne. Üldiselt iseloomustab Dão valgeid noori veine vähene hape, aga see-eest on need kontsentreeritud. Küpsed valged on uhkelt röstised ja leivased. Punaste kiituseks saab Porto Dos Cavaleirose näitel öelda, et Touriga Nacionali, Tinto Rorizi, Jaeni ja Alfrocheiro marjadest veinid on noorelt banaani, ploomide, kergelt nelgi ja kaneeli aroomiga, maitselt happelised ja toorelt kraapivad. Küpsedes muutuvad need kirsisemaks ja tihedaks. Ilusat hapet näib neis jätkuvat küll. Küpseid veine iseloomustavad laias laastus magus kirss ja karamell, pehmed aroomid, vürtsikas maitse, tihe sügavus ja jõud. Kehval veiniaastal muutuvad veinid õhukeseks, nii et Dão punaveini ostmisel tasub aastakäik meelde jätta (proovitutest olid head aastad 2004 ja 2005). Dão tuntuimas, suurimas ja vanimas veinimõisas Casa de Santar tegutseb 20. põlve krahv ning Lancasterite järeltulija Pedro de Vasconcellos e Souza. Mõis kuulub Dão Suli nimelisele veinimajale, mis omab peale selle aia Quinta de Cabrizi maja. Toodetakse traditsioonilisi, ent moekaid veine, mis tähendab, et lõviosa marjasorte on kohalikud, ning kui noorte veinide stiiliks on mahlakuse ja marjasuse näitamine, siis vanemad on tihedad ja magusalt vürtsised. Peale Dão tegutseb veinimaja nii Douros – Quinta das Tecedeiras, Bairradas – Quinta do Encontro, Estremaduras, Alentejos kui ka kogunisti Brasiilias. Raske on ette kujutada, aga eksootilist ja üllatavalt joodavat Rio Soli veini valmistatakse Brasiilias kliima tõttu aastaringselt.

Nooblid veinid – vahuga ja ilma
Bairrada on kohalike seas hinnatuim vahuveinipiirkond, kuid olgu ette rutates öeldud, et siinsed Baga sordist vanad punaveinid on klass omaette. Nagu ka 87 aasta vanune Caves São João veinimaja, mis loomisest alates on kuulunud samale perekonnale. Sealsetes keldrites on näha maja au ja uhkus – hunnitud kogused veini, mis on iidvanasse ja tontlikku keldrihallitusse mähkunud. Vahuveinid valmivad kohalikest tüüpilistest sortidest, nagu puuviljane Bical, lilleline Maria Gomes – vahel ka nime all Fernão Pires, tsitrusene Arinto ja Cerceal või üldtuntud Chardonnay, punastest kasvatatakse selleks Bagat ja Cabernet Sauvignoni. Vahuveinide puhul on reegliks, et keldris veedetud miinimumajaks on üks aasta. Enne sademe eraldamist ja korkimist hoitakse pudelit kolm kuud püstiasendis. Kui Caves São João Reserva 2004 on maitselt veel äkiliselt noor ja sidrunine, siis sama aastakäigu Poço do Lobo (pooleks Chadonnayd ja Arintot) on lühem, aga puuviljasem, murakane, mahlane, veidi šampanjalik, leebema happega, tihe ja röstine. Sama sarja punane vahuvein, mis täies mahus valmib Cabernet Sauvignonist, on üsna kerge juua, marjane ja moosine, pehme mulliga ning hea värske loomuga. Bairrada rahulikud veinid on omal maal kuulsad kui head toiduveinid. Proovitud Frei João maja näited on noorelt alkohoolsed ja toored, alates viiendast küpsemisaastast muutuvad siidiseks ja pehmeks.

Maitseuunikumid Bagast
Küpsed Bairradad Bagast on aga tõelised väärisveinid. Kogeme Adega de Cantanhede veinimajas, et Baga veine tuleb osta noorelt, aga juua vanalt. Sealkandis on tavaks muretseda lapse sünni puhul kodukeldrisse kast sama aasta Bagat, et lasta sel siis mõned aastakümned kuni lapse abiellumiseni küpseda. Need aroomid ja maitsed, mis siis pudelist välja pääsevad, on maitsemeeli hellitav elamus! Kui noor Baga – proovisime 2001. aastakäiku – maitses veidi puise toormoosi moodi, siis 20 kuni 45 aastat vanad veinid eputavad elujõu, krapsaka happe ja huvitavate nüanssidega. Kes tundis praetud seeni, kes lõkkesuitsu, kes seedrikäbide pehmet vaiku.
“1962. aasta vein on super! Siin on šokolaadi ja kohvilikööri, tubakalehte ja musta teed, marjasust esindab veidi karamelline kirsipirukas.” Urvo Ugandi võiks veel pool tundi jätkata.
2000. aastast alates on veini stiil muutunud. Moodsamaks. See on vähem puidune ning rohkem marjatanniinine, happelisem, agressiivsem ja järsem. Veinitegijad usuvad, et neidki veine on tark kapi kõige tagumisse ossa küpsema saata. Portugal on suur veinimaa, mida pole sugugi lihtne mõista.

Kokkuvõtteks
Ainuüksi DOC-piirkondi on seal 32. Portugali nimekad veiniinimesed pole piredad, serveerides oma igapäevase lemmikveinina meile harjumatut noort maitset. Kusjuures bag-in-box’id on seal täiesti tundmatud. Portugalis on hea igapäevavein värske, toores ja kerge naturaalse gaasiga. Kuid neisse ehedatesse veinidesse on palju kergem süüvida eelarvamuste ja valmismõeldud hoiakuteta, uskudes veinimeistrite sõnu, et Portugalis tehakse rohkem veini kui leiba. Ja südamega tehakse.

Lühifakte
Esimene appellatsioon maailmas: 1756. aastal asutas Marques de Pombal nn peakorteri Alto Douro veinidele ja põllumajandustoodetele. Nii peetakse Região Demarcada do Douro loomist apellatsioonisüsteemi esimeseks pääsukeseks.
Neli kvaliteediklassi:
Portugali veinid jagatakse DOC-veinideks, IPR-veinideks, regionaal- ja lauaveinideks.
Marjasortide paabel: Portugalis kasvatatakse koos rahvusvaheliste sortidega kokku 500 viinamarjasorti.

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Rooskapsad sinepises koorekastmes

Argitoidud
Rooskapsad sinepises koorekastmes