Rhone´i oru veine teevad kiviterrassid

Autor: Urvo Ugandi
Rhone’i piirkonna ca 6000 veinikoda valmistavad nii punaseid kui ka valgeid veine, vahuveine, Lõuna-Rhõne’is ka veel róse’d ja dessertveini kokku ligikaudu 40 000 hektaril.
Rhône’i jõe ülemjooksul asuv Põhja-Rhône on hinnatud kui hea ala Syrah’le, millest valmivad sellised veiniilma kultusjoogid nagu Côte-Rôtie ja Hermitage. Heledatest sortidest kasvatatakse seal Viogner’d, Roussanne’i ja Marsanne’i. Tuntud veinikülasid on Põhja-Rhône’is aga palju: Côte-Rôtie ehk “kõrbenud kallas” on neist põhjapoolseim. Veiniaiad paiknevad Rhône’i jõe kallastele rajatud kiviterrassidel, kus päike on kuum ja põletav. Jõe kallas jagatakse omakorda kaheks: lubjakivise pinnasega Côte de Blonde, kus kasvatatakse palju heledat Viogner’ marjasorti, ning punakat tooni rauarikka savise pinnasega Côte de Brune, mille pindalast katab enamiku Syrah. Need nõlvad on legendi järgi saanud nime ühe jõuka maaomaniku kahelt tütrelt, kellest üks oli blond ja teine brünett. Veinid on siin aga punased ja seaduse järgi võib Côte-Rôtie veini valmistamisel kasutada mõlemat marjasorti – Viogner’d küll vaid 20% ulatuses, kuid enamik tootjaid piirdub tavaliselt veel vähesemaga.

Stiilne valik valgeid
Côte-Rôtie’st veidi lõuna poole jääb kaks valge veini piirkonda: Condrieu ja Château-Grillet. Marjasordiks on mõlemis Viogner. Condrieu jääb Côte-Rôtie ja Saint Josephi vahele ning kuigi Château Grillet asub Condrieu’ südames, peetakse teda Condrieu’st eraldiseisvaks. Condrieu on värske, mineraalne ning maitse poolest värskelt happeline. Samas kasutatakse tillukese, vaid 4 hektari suuruse Château-Grillet’ valmistamisel tammevaate ja vein laagerdub veel kaks aastat keldris. Château-Grillet on võrreldes Condrieu’ga täidlane ja meenutab oma iseloomult pigem Burgundia valget veini.
Condrieu’st lõuna poole, jõe vasakule kaldale jääb pindalalt suurim Põhja-Rhône’i veiniküla Saint Joseph. Punane vein valmib Syrah’st ja lisada võib 10–15% ulatuses Marsanne’i ja Roussanne’i. Valged veinid segatakse vaid Marsanne’ist ja Roussanne’ist. Parimad veiniaiad paiknevad Tournoni linnakese taga liiva kruusa-segustel nõlvadel. Võimsalt ilus Hermitage on Syrah’ marjast valmistatud punaveinide lipulaev. Viinapuud kasvavad Tain-l’Hermitage’i linnakese taga asuva künka lõunapoolse nõlva kivistel terrassidel. Marjad küpsevad kõrvetavas päikeselõõsas ning hinnalised Hermitage’i punaveinid on võimsad ja täidlased. Hermitage’ist madalamal ja laugematel nõlvadel linna ümber asub Crozes-Hermitage’i veiniala. Piirkond hõlmab mitut väiksemat küla ja kasvatatavad marjasordid on ikka samad mis Saint Josephi ja Hermitage’i puhul: Syrah punastest ning Marsanne, Roussanne valgetest. Tehakse nii punaseid kui ka valgeid veine ning punaveinide puhul lisatakse Syrah’le tavaliselt ka valgeid sorte, mistõttu on veinid mahlasemad ja kergemad. Rhône’i jõe läänekaldal, Saint Josephist lõuna pool, paikneb kaks väikest veinipiirkonda: Cornas ja Saint Péray. Cornas kasvatab ainult Syrah’ marjasorti ning pakub jõuliseid ja vürtsikaid, uues tammevaadis laagerdunud mehiseid veine. Saint Péray asub Cornasi kõrval justkui õde suure venna selja taga, pakkudes värskeid vahuveine ja valgeid veine Roussanne’i ja Marsanne’i marjasortidest.

“Paavsti uus loss” ja teised veinid
Põhja- ja Lõuna-Rhône’i veinipiirkondi ühendavaks sillaks on Die linnakese viinamarjapõldudel kasvavast Clairette’i marjasordist vahuveini valmistav Clairette de Die. Lõuna-Rhône’i hinnatumad veinikülad on Gigondas, Vacqueyras, Lirac, Tavel, Rasteau, Beaumes de Venise ja kahtlemata kõige kuulsam neist, Châteauneuf-du-Pape – tõlkes “paavsti uus loss”. Kõik nad asetsevad Avignoni linnast veidi põhja pool. Erinevaid viinamarjasorte on Lõuna-Rhône’is tunduvalt laiem valik kui Rhône’i põhjapoolses osas. Châteauneuf-du-Pape’i valmistamisel on seadusega lubatud kasutada lausa 13 marjasorti, millest viis võivad olla heledad. Tavaliselt kasutatakse punase Châteauneuf-du-Pape’i puhul peamiselt kivistel põldudel küpsenud Grenache’i ja Syrah’ marjasorte ning valge vein valmib Grenache Blanci, Marsanne’i, Viogner’ ja Roussanne’i seguna. Gigondas’ küla sai AC-kvaliteetveini staatuse aastal 1971. Siin tehakse Grenache’i sordist toekat punaveini, kuhu võib lisada 20% ulatuses Syrah’d ja Mourvedre’i viinamarju. Vacqueyras sai isikliku AC-staatuse alles 1990. aastal. Kvaliteetvein peab peale Syrah’ ja Mourvedre’i sisaldama minimaalselt 50% Grenache’i marjasorti. Hea hinna ja kvaliteedi suhtega Lirac on oma kuulsate naabrite varju jäänud, aga koos Taveliga on temagi kogunud tuntust roosat veini valmistades. Tänapäeval on enamik piirkonna veine siiski punased ja marjasordid samad mis Vacqueyras’s. Valgetest kasvatatakse lisaks tavalistele Rhône’i sortidele veel Ugni Blanci. Naaberpiirkond Tavel on iseendale kindlaks jäänud ja valmistab jõulist roosat veini peamiselt Grenache’i ja Cinsault’ marjasordist. Tavel oli ka Päikesekuningas Louis XIV eelistatuim roosa vein.

Mida pudelisildilt veel vaadata?
Kõiki neid veine, mis jäävad Rhône’i külapiirkondadest välja, müüakse Côtes du Rhône’i üldapellatsiooni nime all. Otsida tasub Côtes du Rhône Villages’i AC-veine. Selle nimetuse alla koondub 16 väiksema küla, mis pole veel endale isiklikku ACstaatust välja võidelnud. Lihtsamad vin de pays’ klassi kuuluvad maakonnaveinid kannavad nime Colline Rhodaniennes ja nende valmistamisel kasutatud marjad kasvavad Rhône’i oru äärealadel. Rhône’i oru VDN-klassi (vin doux naturel) dessertveinid on Muscat de Beaumes de-Venice ja Rasteau. Esimest valmistatakse Muscat Blanc à Petits Grainsi ehk ka lihtsalt Muscat Blanci viinamarjasordist ja veini kääritamine lõpetatakse veinile viinamarjapiirituse lisamisega. Rasteau valmistusviis on sama, aga viinamarjadeks on vähemalt 90% Grenache’i, Grenache Blanci ja Grenache Gris’d, kuigi enamjaolt on vein valmistatud täies mahus Grenache’ist.
Rhône’i oru sordikaart
• Peamised heledad sordid on Bourboulenc, Clairette, Roussanne, Marsanne, Grenache Blanc ja Viogner.
• Tumedadest on olemas Grenache Noir, Cinsault, Mourvedre ja Carignan ning loomulikult Syrah, tänu millele Rhône’i oru veinid võlgnevad lugupidamise veinimaailmas.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa