Šablii, pliis...

Autor: Urvo Ugandi
Chablis’ fossiilne pinnas ei peegeldu mitte ainult tippveinides, vaid ka lihtsamates jookides elava mineraalsusena. Selle ala grand cru veinid aga vajavad küpsemiseks ja maitsete tasakaalustumiseks vähemalt kümmekonda aastat.
Chablis on maailmas kahtlemata üks kuulsamaid Prantsusmaa veine ja sellest on kuulnud ka veinivõõrad inimesed. Olukord, kus veinivõhik peab näiteks restoranis laudkonnale pudeli valget veini välja valima, pole ebatavaline. Tavaline on aga, et siis tabatakse end enamasti mõttevälgatuselt: “Võtame Chablis’!” Mis teeb selle veini nii tohutult tuntuks? Üheks põhjuseks võiks ju pidada pealinna Pariisi lähedust, millel on oluline roll veinimaailma moeliikumises. Veinihuvilistele on tõsisemaks toetuspunktiks siiski selle ala piirkondlik eripära.

Meeltmööda Chardonnay
Chablis’s valmistatakse mineraalset ja elavat valget veini vaid Chardonnay viinamarjadest, mis kasvavad Chablis’ linnakese ümbruses. Kohalikud nimetavad seal Chardonnayd aga Beaunois’ks ehk Beaune’i veiniks, kuna Chardonnay on kogu Burgundia struktuursete ja täidlaste valgete veinide valmistamisel ainus marjasort. Kliima on piirkonnas jahe ning pinnas setteliselt lubjakivine (nimetatakse Kimmeridge’i lubjakiviks) ning need omadused annavad veinidele mineraalse ja mereliselt karge noodi. Sellised on peamised argumendid, miks Chablis on maailma kuulsaim ja paljudele maitsemeeltele parim Chardonnay.
Veinid jagunevad piirkonniti Petit Chablis’, Chablis´, Chablis’ premier cru ja Chablis’ grand cru veinideks. Petit Chablis’ viinamarjad pärinevad Chablis’ veiniala ümbritsevatelt ja vähem lubjastelt põldudelt. Veinid on lihtsad, mahlased ja kerged. Chablis’ põllud ümbritsevad Chablis’ linnakest ning paiknevad laugematel nõlvadel. Sellest piirkonnast valmib ka põhiosa Chablis’ veini, mida iseloomustavad rohekaskollane toon, värske aroom ja mineraalne maitse. Chablis’ premier cru veiniaiad paiknevad veidi järsematel mäenõlvadel ning siit pärit veinid on struktuurilt palju elegantsemad ning elavamad. Premier cru veiniaedu on üle kolmekümne ja tavaliselt on aia nimi koos märkega 1er Cru etiketil kirjas. Kui aia nime seal pole, on vein valmistatud mitme erineva 1er Cru aia viinamarjadest. Paraku võivad ka Chablis’ 1er Cru veinid vahel väikese pettumuse valmistada. Kohati toimub aedades ületootmine, mis muudab veinid neutraalseks, n-ö tava-chablis’likuks.  Chablis’ grand cru klass on aga väärtus omaette. Siia kuulub seitse parimat veiniaeda: Bougros, Les Preuses, Vaudésir, Les Grenouilles, Valmur, Les Clos ja Blancot, mis kõik paiknevad Chablis’ linnast kirdes, näoga edelasse-lõunasse. Niisuguses asendis aias koguvad marjad jahedas piirkonnas endasse maksimaalse päikesesoojuse ning veinid saavad võimsad. Osad eristavad ka väikest kaheksandat aeda – La Moutonne’i, mis kirjade järgi kuulub küll suurema Vaudésiri alla. Viinamarjad, mida grand cru veini valmistamisel kasutatakse, on aga alati ühest kindlast aiast pärit ja aia nimi on ka pudelisildil kirjas. Jook on värviltki kollasem, rääkimata aroomide ja maitsete rikkalikumast valikust. Sealt leiab rohkem mett ja vaha, kuivatatud puuvilju ning röstsaia. Nende pidulike veinide täidlus ületab muidugi tavalisi, sama tublisid Chablis’ veine, ja seda teevad ka hinnad.

Uued moed ja vanad tavad
Veini valmistamisel kasutavad tootjad tammevaadilaagerdust, eriti grand cru veinide puhul. Tava-Chablis´ ja ka premier cru veinide puhul on tammevaadi kasutamise trend aga taandumas, kuna maailmas enam levinud veinieelistused rõhuvad valgetes veinides pigem värskusele ja mahlakusele, mitte pistvale vanillile. Osa tootjaid on aga jäänud truuks traditsioonilistele veinivalmistamise meetoditele ning just seetõttu on erinevad veinistiilid siin tavanähtuseks. Veinisõbrale tähendab see Chablis’ piirkonnast laia skaalat erinevaid aroome ja maitseid. Nii öeldaksegi tihti, et Chablis’s kombineerub modernsus traditsioonidega.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa