Kuningate veiniorg Loire

Autor: Urvo Ugandi
Loire’i org on Prantsusmaa ilusamaid ja suuremaid veinipiirkondi. Kirkad aroomid, kompleksne loomus ja vaheldusrikkus on siinsete veinide tunnusjooneks.
Suur ja lai Loire’i jõe org jaguneb neljaks suuremaks alapiirkonnaks. Pays Nantais asub suudmealal, keskossa jäävad Anjou- Saumur ja Touraine ning jõe ülemjooksul on kuulsad Ida- Loire’i veinikülad. Need omakorda jagunevad 87 AC (Appellation d’Origine Contrôlée) kvaliteetveinipiirkonnaks.
Öeldakse, et siinsete viljakate alade rahvas pole iial pidanud tundma nälga ega viletsust. Juba ammustel aegadel riiki sisse rännanud roomlased leidsid Loire’ist eest viinapuid. Oru kliima on mitmekesine, varieerudes ülemjooksu kontinentaalsest suudmeala merelise kliimani, mida mõjutab leebet sooja toov Golfi hoovus. Loire’i oru pärliks peetakse viinamarjadest Chenin Blanci, mis annab mineraalseid ja värske stiiliga veine. Sort kasvatab kuldsetel sügistel oma marjakobaratel Botrytis cinerea väärishallitust ning sellisest saagist valminud dessertveinid on tuntud oma pikaealisuse poolest.
Teiseks piirkonna valge veini hitiks on Sauvignon Blanc, mis maitseb klassikaliselt, mitte Uue Maailma tikrise maitselaviini moodi.
Punastest sortidest on tähtsaim Beaujolais’ moodi puuviljaseid jooke andev Gamay. Cabernet Francist ja Cabernet Sauvignonist seguveinidel on oma nägu ja tegu ning need ei kopeeri sordivalikult sarnaseid Bordeaux’ veine.

Paradiisi pisarad
Läänepoolseim Pays Nantais on tuntud kui Muscadet’ ala. Nime ei tohiks segi ajada Muscati ega Muskatelle’iga, küll aga on Muscadet’ teiseks nimeks Melon de Bourgogne, mis oma päritolualal Burgundias vahepeal üldse ära hävis. Sort on hea saagikusega ega karda külma. Muscadet’ piirkonna kvaliteetalad näidatakse veinipudelil alati ära koos täpsema kohanimega. Näiteks Muscadet de Sèvre et Maine saab nime kahe väiksema harujõe, Sèvre’i ja Maine’i järgi. Piirkonnaveinide etiketilt tasuks otsida veel märget sur lie, mis tähendab, et veini on hoitud ületalve vaadis pärmisademel ja on seepärast arenenud aroomi- ja maitseküllaseks ning täidlaseks.
Anjou-Saumur on Angersi linnast lõunasse jääv veiniala, mille lopsakas rosé, peamiselt Grolleau (Groslot) marjasordist, on paljude lemmik. Ajalooürikutest on leitud lugusid, kuidas Prantsuse kuningas Henry II Valois kui oma sünnikoha veinide patrioot mõjutas 16. sajandil kogu kuningliku õukonna veinivalikut, armastades üle kõige Anjoud. Kogu Anjou piirkonna hinnatuim ala on Savennières. Selle väikese saagikusega kriidi-lubjasegusel pinnal kasvavast Chenin Blancist loodud veinis imetletakse särtsu, mineraalsust ja suurt hapet. Eristatakse veel kahte väikest nn grand cru’d – Savennières Roche-aux-Moines ja Savennières Coulée de Serrant, mis annavad samavõrd nooblit ja elegantset veini kui kuulus Rheingau Riesling. Üldiselt valmivad valged veinid Anjous Chenin Blanci, Sauvignon Blanci ja Chardonnay segamisel, sealjuures peab kvaliteetveinis olema vähemalt 80 protsenti Chenin Blanci. Saumur on aga tuntud värske, õhukese, kuiva valge ning mahlaka punaveini poolest. Välja tasub tuua ka vahuveini Crémant de Loire ning punaseid veine Cabernet Francist ja Cabernet Sauvignonist.
Anjou-Saumuri alapiirkondades tehakse noobleid dessertveine: Coteaux du Layon, Quarts de Chaume, Bonnezeaux. Kui Coteaux du Layoni veinid on lihtsad, keskmise magususega ja väärishallitusega marju seal ei kasutata, siis Quarts de Chaume’i ja Bonnezeaux’ puhul on alati tegu väärishallitusega kaetud marjasaagiga.

Prantsuse aiad
Kui kohalikud räägivad Prantsuse aedadest, siis mõtlevad nad Touraine’i. Pariislased armastavad Loire’i ilusaimates jahilossides tänini nädalalõppe veeta ning piirkonna keskuseks olev Toursi linn on suviti vilgas. Veinimaailmas on aga asi nii, et kui etiketil ilutseb üksikult ja omaette Touraine’i nimi, on tegu lihtsa seguveiniga. Elegantsemad ja iseloomukamad veinid pärinevad väiksematest veiniapellatsioonidest. Punastest on tuntuimad Chinon ja Bourgueil, valged ja vahuveinid on pärit peamiselt Vouvray ja Montlouise’i alapiirkondadest. On hea teada, et Chinonist pärinevad ühed paremad Cabernet Francid, mis kannavad seal nime Breton. Kunagised rustikaalset stiili veinid muutusid märgatavalt elegantsemaks, kui segusse hakati lisama 25 protsendi ulatuses Cabernet Sauvignoni. Jõe põhjakaldal asuva Bourgueil’ puhul on sordisegu sama, ent maitses räägib kaasa lubja-savi-kruusasegune pinnas. Veinid on siin Chinoniga võrreldes veidi tanniinisemad ja jõulisemad, kuna veiniaiad saavad rohkem päikesepaistet. Vouvray ja Mountlouis kogusid kuulsust 1960ndatel. Marjasordiks on mõlema piirkonna puhul Chenin Blanc. Mountlouis’ pinnas on ränikivi-liiva-savisegune ning siinsed magusad veinipärlid kannavad nime Mountlois Moelleux. Mountlouis Pétillant aga on mahlaselt puuviljane ja veidi kihisev vahuvein. Vouvrays avab Chenin Blanc oma tõelise olemuse. AC Vouvray kuivad veinid on aromaatsed ja puuviljaselt mineraalsed, paralleele saab tõmmata Moseli Rieslingiga. Vouvray Mousseux’ kvaliteettunnust kannavad magusad, üleküpsenud ning osaliselt väärishallitusega kaetud viinamarjadest valmistatud magusad dessertveinid. Vouvray Pétillanti väljendi taha peituvad piirkonnas valminud vahuveinid, mis võivad olla nii kuivad kui ka poolmagusad.
Loire’i ülemjooks asub geograafiliselt peaaegu Kesk-Prantsusmaal ning hõlmab mitmeid tuntud veinipiirkondi. Reuilly küla ümber kasvatatakse viinamarjadest peamiselt Sauvignon Blanci ja Pinot Noir’d, vähesel määral ka Gamayd. Valged veinid on stiililt kerged ja kuivad nagu roosadki, punased aga lihtsad ja puuviljased. Hea happega Sancerre’i piirkonna veine peetakse Loire’i oru Sauvignon Blancide kroonijuveeliks ja neid tasuks tõesti proovida. Möödunud sajandi keskpaigani valmis seal vein peamiselt Chasselas’ marjast. 1960. aastatel hakati Pariisi kohvikutes pakkuma Sancerre’i Sauvignon Blanci lihtsa klaasiveinina. Edu oli kiire tulema ning praegu valmib Sancerre’is Vana Maailma hinnatuim Sauvignon Blanc. Villitakse ka veidi punast Pinot Noir’d, aga vein vajab head aastat ja tippklassi veinimeistrit. Menetou-Salon teeb kergemaid ja hinnalt soodsamad Sauvignon Blance, Quincy samamoodi valget, rustikaalselt mõrkja stiiliga veini.
Idasse jääv Pouilly-Fumé vein Sauvignon Blancist kannab nime Fumé Blanc. Pouilly-Fumé on mehine, rohuselt mõrkjas ja konkreetne, Sancerre aga puuviljaselt siidine, marjane ja stiililt naiselikum.
 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa