Veini-
kummardajate pühapaik Bordeaux

Autor: Urvo Ugandi
Bordeaux’ veinid suurustavad edetabelite tipus nii oma maitsete tasakaalu kui ka hinnaga.
Bordeaux on iidne ja suursugune. Tema kuulsusrikkaid punaveine ihaldab oma keldris hoida iga veini-connoisseur. Selle alaveinilugu ulatub 1. sajandisse, mil roomlaste rajatud aedade saagid pidid leevendama leegionäride janu. Veini tuntus hakkas kasvama 12. sajandil, kui piirkonnast sai Inglismaa osa. Enamik joogist eksporditi siis Inglismaale klareti nime all. Nüüdisajal tuntakse seda Bordeaux’ piirkonna roosa veinina. Üleüldse valmistatakse siin punaseid, valgeid ja roosasid veine, vahuveine ning väärishallitusega nakatunud viinamarjadest täidlasi ja mesiseid dessertveine. Kuulsusrikkamad on siiski punased veinid, millest on saanud ülejäänud maailma veinitootjate mõõdupuu. Bordeaux’ veinid pole enamjaolt kunagi ühest marjasordist. Eripäraks on kindlasti see, et jook vajab küpsemiseks mõned aastad aega, enne kui maitsed-aroomid harmoneeruvad ja parkhape leebub, tehes ruumi ümaramale marjasusele.

Vasak ja parem
Et selle suure ala veinikülades orienteeruda, jagatakse Bordeaux laias laastus kaheks: Gironde’i jõe vasakuks ja paremaks kaldaks. Kuna paremal kaldal on pinnas savine, siis sobib siin enam kasvatada Merlot’d. Vasak kallas on aga kruusane ja meeldib Cabernet Sauvignonile.
Vasaku kalda suuremad alampiirkonnad, kus kasvavad Cabernet Sauvignon ja Cabernet Franc, on Médoc ja Haut-Médoc. Viimane jaguneb omakorda väikesteks, ent kuulsateks veinikommuunideks: St. Estèphe, Pauillac, St. Julien, Listrac, Moulis ja Margaux. Pauillaci veinid on võimsad, sirgjoonelised ja täidlase sügava maitsega, St. Estèphe’i omad on vürtsised ja ürdised, Margaux’ veinid aga pehmed, marjaselt siidjad. St. Julieni veinidest leiab tulist pipart ja aimata on apteegiürtide aroome. Noored Médoci veinid on tanniinised ja pipraselt parkhappesed.
Gironde’i paremal kaldal asuvad Côtes de Bourg ja Côtes de Blaye. Lisaks jäävad sinna ka Dordogne’i jõe kaldal asuvad St. Émilion, Pomerol, Lalande-de-Pomerol, Fronsac, Canon- Fronsac, Côtes de Castillon, Côte de Francs ja nn St. Émilioni satelliidid. Veinid on üldjoontes nõtkemad ja pehmemad kui Médocis, sest valmistamisel on kasutatud rohkem Merlot’d. Samas on kruusasema pinnasega Pomerolist pärit veinid võimsamad ja tanniinisemad oma naabri St. Émilioni omadest. Graves’i veinipiirkond jääb Bordeaux’ linnast lõunasse, kus valmistatakse valgeid veine, aga ka kvaliteetseid punaveine. Kuulsaimaks punaveini sisekasvualaks peetakse Pessac-Léognani, kus eelistatakse Merlot’d ja Cabernet Sauvignoni. Valged veinid segatakse Sauvignon Blancist ja Sémillionist. Punaste veinidega sarnaselt laagerdatakse siin tammevaadis ka valgeid veine, mis taandab nende värskust, muutes aga veini täidlasemaks ja ürdisemaks. See võte tõstab muidugi pudelitäie hinda.

Magusalt kallis
Maailma üks tuntumaid dessertveine valmistavaid piirkondi on Sauternes, veidi vähem kuulsad on Barsac ja Cérons. Kõik nad  kuuluvad Graves’i alla. Veinid valmistatakse Sauvignon Blancist ja Sémillionist, mis tänu Garonne’i jõelt hoovavale udule nakatub Botrytis cinerea hallitusseenega. Et seen januneb viinamarjas oleva vee järele, kuivab mari rosinaks ning pressitud mahl saab ülimagus. Dordogne’i ja Garonne’i jõe vahele jääb lihtsamate veinide ala Entre Deux Mers, mis tõlkes tähendab “kahe mere vahel”. Veinid kuuluvad Appellation Bordeaux Controleé kvaliteediklassi. Samuti leiab siit Cadillaci, Loupiaci ja Ste-Croix-du-Monti väärishallitusega kaetud marjadest valmistatud noobleid dessertveine.

Keerukad kvaliteediklasside süsteemid
Bordeaux’s kasutatakse veinimõisate klassifitseerimiseks erinevaid süsteeme. Vasakkaldal kehtib siiani aastal 1855 Bordeaux’ kaubanduskoja loodud reeglistik, mis liigitab mõisad viide grand cru klassi. Seda süsteemi muudeti erandlikult 1973. aastal, mil teisest esimesse cru’sse lisandus Pauillaci mõis Château Mouton-Rothschild. Tippu kuulusid juba Château Lafite- Rothschild, Château Latour Pauillacist, Château Margaux Margaux’st ja Château Haut-Brion, mis kuulub Gravesi piirkonnas asuvasse Pessac-Leognani alakommuuni. Kokku on grand cru classé staatus vaid 57 lossil. Samas tekkis aja jooksul aadlimõisate liigitusele tasakaaluks rida nn kodanlikke mõisu, mis lisasid oma veinietiketile märke Cru Bourgeois või siis Cru Bourgeois Exeptionnel. Ja lõpuks leidsid need märkimist ka veiniseadustes. Samas ei leia me neid nimelisandeid enam 2008. aastakäigu ega tulevastel Bordeaux’ veinidel. Et Cru Bourgeois’ kvaliteediklass muutis veinide kvalifitseerimise segasemaks ja lõpptarbijale keeruliseks, siis aastal 2007 see tühistati ning jäädi kindlaks 1855. aastal loodud esmavariandi juurde.
St. Émilionis kehtib 1955. aastal loodud grand cru süsteem, mis vaadatakse üle keskmiselt iga kümne aasta tagant. 1955. aastal loodud liigituse järgi, mida parandati 1958. aastal, on premier grand cru classé losse 12, millest kaks sai teistest eristatud kui A-klassi mõisad – Château Cheval Blanc ja Château Ausone. Lihtsalt grand cru classé’sse kuulus 63 mõisat. Nende mõisate loetelu korrigeeriti viimati 2006. aastal ja nüüd kuulub premier grand cru classé’sse 13 mõisat ning grand cru
classé’sse 53. Välja jäetud mõisad võivad lisada sarnaselt paljude teiste St. Émilioni veinimõisatega veinietiketile lihtsalt grand cru.
Pomeroli veine pole kunagi eraldi kvalifitseeritud, enamiku veinipudelite siltidel on lihtsalt märge Grand Vin de Bordeaux. Sauternes-Barsaci piirkonnas kehtib samuti 1855. aasta süsteem, mis liigitab mõisad esimesse klassi – premiere grand cru classé – ja teise klassi – deuxiéme grand cru classé. Lisaks on eraldi veel ainsana klassifitseeritud 1er grand cru classé supérieur ehk siis piirkonna absoluutne eliitmõis – Château d’Yquem, mis ka oma hinna poolest vaatab teistele ülevalt alla.
Graves’i 1959. aasta süsteemi alusel jagunevad veinimõisad kas valgeid või punaseid veine valmistavateks grand cru classé lossideks. Samas võib üks ja sama mõis valmistada nii punast kui ka valget veini, aga et lisada staatuslik grand cru classé ka veinisildile, peab ta olema klassifitseeritud mõlemas grand cru classé loetelus. Juhul, kui mõis võib valmistada vaid grand cru classé punaveini, ei saa ta mõisastaatust lisada oma valge veini etiketile. Jääb veel vaid lisada, et panustades Bordeaux’
veinidesse õigel ajal, muutume investoriks, kelle veinivaramu kasvab aastatega priskeks pensionisambaks.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa