Ihaldusväärsed ja lummavad burgundlased

Autor: Urvo Ugandi
Burgundia on asunud veinimaailma tipus sajandeid. Selle keerulise piirkonna pisiasju õpitakse tundma aastaid, nii et alustuseks on hea luua enesele süsteem veinialade nimedes orienteerumiseks.
Burgundias on viinamarju kasvatatud Rooma impeeriumi aegadest alates ning pärast megariigi kokkuvarisemist 3. sajandil  haarasid germaani hõimud need valdused enesele. Kindlalt piiritletuna moodustus Burgundia alles 8. sajandil, 1477. aastaks allus Burgundia hertsogiriik aga juba Prantsusmaa kuningale, kuigi peamiseks valitsusorganiks oli neil aegadel kirik. Munkade asutatud veiniaiad ja pühendumus veiniteol panid seevastu aluse tõsisele veinitegemisele ehk koguni veiniteadusele. Siinse veini puhul räägitakse palju maitse- ja aroominüansside rohkusest. Nende muutumine veiniklaasis on loonud joogile salapärase ja prestiižse oreooli.

Kirev veiniriik ja tema kvaliteediklassid
Tippveinide alana paikneb siin tervelt 102 AOC-kvaliteetveini alapiirkonda.
Prantsusmaal on neid üldse 425. Burgundia veinide omanäolisuse võtmeks on terroir – veiniaia pinnase ja kliima ühine mõju seal kasvavale marjasordile. Veini tegelik iseloom sõltub seega oma külast, sest kogu Burgundia on killustatud nii klimaatiliselt kui ka pinnase poolest. On tavaline, et ühe küla vein on värske ja kerge, mõnikümmend kilomeetrit eemal aga jõuline ja rammus. Veini mõistmise keerukust lisab seegi, missuguses veiniaias ehk clos’s viinamarjad on kasvanud.
Aiad jagunevad mäenõlvadel veel omakorda 562-ks kõrgema kvaliteediga premier cru aiaks ning 33 kõrgemal asuvat aeda kvalifitseeruvad tipmise staatusega grand cru klassi. Need aiad annavad aga kõigest 2 protsenti kogu Burgundia veinitoodangust ning siit peab jätkuma veini kõigile nõudlikele janustele.

Kuldne viisik
Põhjast lõunasse pikaks venitatud veiniala jaguneb viieks suuremaks alapiirkonnaks: Burgundia kese Côté de Nuits, Côte de Beaune, mis moodustub kuulsast nn kuldsest mäeküljest Côte d’Or-ist ja Côte Chalonnaise’ist, siis veel Mâconnaise’i ala, põhjapoolne Chablis  ning lõunapoolne Beajoulais.
Côte de Nuits on hinnatud vaid Pinot Noir’ viinamarjadest valminud punaveini alana. Enamikku külasid on siin õnnistatud grand cru ja premier cru aedadega. Marjad kasvavad Dijonist lõunasse jäävatel mäekülgedel, veinid on marjaselt täidlased, samas siidiselt struktuursed, aroomilt suitsused ja metsamarjased ning hea arenemispotentsiaaliga. Ka maailma arvatavalt kalleim punavein Romanée-Conti Grand Cru pärineb sellest piirkonnast.
Tähtsamad külad piirkonnas: Gevrey-Cambertin, Fixin, Morey-St-Denise, Chambolle-Musigny, Vougeot, Flagey-Echezaux, Vosne-Romanée ja Nuits-St- George. Gevrey Chambertin ja Fixin teevad jõulisi, Vosne-Romanée, Vougeot ja Nuits-St- George siidiseid ning Chambolle Musigny ja Morey-St-Denise aromaatseid veine.
Côte de Beaune’is valmistatakse nii valget kui ka punast veini. Marjasortideks vastavalt Pinot Noir ja Chardonnay. Kui valged veinid on täidlased, aroomilt kreemised-võised, siis punaveinid on kergemat stiili kui Côte de Nuits’s, aga see sõltub jälle külast, mille ümb ümbruses on marjad kasvanud.
Piirkonda võib jagada veel kaheks: Burgundia veinimekast Beaune’i linnast põhja poole jäävaks Côte de Beaune’iks ja lõunapoolseks Haute-Côte de Beaune’iks.
Tähtsad veinikülad Côte de Beaune’is: Pernand-Vergelesses, Aloxe-Corton, Ladoix-Serrigny ja Savigny-lés-Beaune.
Haute Cóte de Beaune’i kuulsaimad külad: Pommard, Volnay, Meursault, Puligny-Montrachet, Chassagne-Montrachet ja Santenay.
Pernand-Vergelesses ja Pommard valmistavad jõulisi ja täidlasi punaveine, mis sarnanevad Côte de Nuits’ tippveinidega. Volnay on kergem, lillelisema-aromaatsema loomuga. Meursault, suurim küla Côte d’Oris, valmistab elegantseid jõuliselt täidlasi ja pähkliselt pehmeid valgeid veine. Puligny-Montrachet’st pärit valget veini võib aga nimetada Chardonnay maksimaalseks väljundiks – nii hea on see! Chassagne-Montrachet on mineraalsem-piprasem ja kergem. Santenay punaveinid mõjuvad elegantselt, suitsuselt ning animaalselt. Valge vein ei küüni küll aroomi ja maitseomaduste poolest Burgundia tippu, aga see-eest on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega.
Côte de Chalonnaise’i piirkond valmistab nii valgeid kui ka punaseid veine. Veinid on kergemad  a mineraalsemad kui Côte d’Oris. Marja-sortideks jällegi Pinot Noir, Gamay, Chardonnay, aga leidub ka väike kõrvalekalle – Aligoté.
Tähtsamad külad piirkonnas: Bouzeron, Rully, Mercurey, Givry, Montagny, Pouilly- Fuissé, St-Veran ja Bouzeron. Viimane ongi piirkonnas väikeseks erandiks kui valge Aligoté viljeleja, sellest viinamarjast valmistatud veinid on tugevalt tsitruselised. Rully valged veinid on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega, küpselt õunased-pirnised, pehme vanillise järelmaitsega. Kerged punaveinid on mahlaselt marjased. Mercurey on suurim veinivalmistaja küla Côte de Chalonnaise’is, seal valmib peaaegu pool kogu piirkonna toodangust. Valged veinid hiilgavad mineraalsuse ja pehme puuviljase tekstuuriga, punaveinid meenutavad veidi Côte d’Ori veine, neis pole küll sellist maitsesügavust ja elegantsi, kuid see-eest on nad hinnasõbralikumad. Givry punased veinid on kogu piirkonna võimsaimad, valge aga on kreemiselt pehme. Montagny külas valmistatakse vaid valgeid veine, värskeid ja suurepäraseid, kasutatud tammevaat lisab veinisse aga pehmet kreemisust. Pouilly-Fuissé mahlane, aprikoosine, õunane vein on veidi chablis’lik, St-Veran on veidi kergem ja aromaatsem.
Beajoulais’ veine teatakse hästi nende aromaatse ja kerge iseloomu poolest. Viinamarjasordiks on punane Gamay, mis annab veinile banaanise, maasikase või mullinätsu moodi magusa nüansi. Tuntuim on noor vein Beajoulais Nouveau, mille joomisega tehakse algust juba korjeaasta kolmandal novembri neljapäeval. Ja kuigi enamik veini müüakse Beajoulais Villages’i nime all, asub piirkonnas ka kümme premier cru küla, millel on omaette kvaliteediklass.
Kümme premier cru küla: põhjast lõunasse liikudes on need St-Amour, Juliénas, Chénas, Moulin-à-Vent, Fleurie, Chiroubles, Morgon, Reginié, Brouilly ja Cóte de Brouilly. Aromaatsemate ja lillelisemate veinide sünnipaik on St-Amour ja Fleurie, maskuliinsemad pärinevad Morgonist, Reginiést ja Moulin-à-Ventist.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa