Alsace. Achtung! Prantsusmaa

Alsace’i veinid on eestlastele meeltmööda, valik on lai ja häid maitseid palju.
Alsace paikneb Kirde-Prantsusmaal. Idast piirab teda Reini jõgi ja läänest Vogeesid, mis on piirkonna olulisemad kliimamootorid. Keltidest küttide ja maaharijate alasid himustasid roomlased, kes end Alsace’i sisse seades rajasid esimesed veiniaiad. Pärast Rooma Impeeriumi langust hõivasid piirkonna germaani hõimud. Nii ongi Alsace ajast aega kuuma kartulina kord prantslaste, siis jälle sakslaste kätte käinud. Pärast Teist maailmasõda kuulub ala lõplikult Prantsusmaale. Siiski on sakslaste kätt tunda nii veinivalmistamises kui ka köögitraditsioonides. Osa marjasorte on saksapärased ja Alsace on ainuke piirkond Prantsusmaal, kus märgitakse kvaliteetveini etiketile ka marjasort.
Eelistatud staatusega sordiseitsmik
Ilm on siin jahe, aga samas on Alsace üks väiksemate sademete hulgaga alasid Prantsusmaal. Vihmapilved jäävad Vogeeside taha lihtsalt pidama. Pinnas on suhteliselt mitmekesine, alates savisest-liivasest kuni vulkaaniliseni välja. Piirkondade poolest jagatakse ala kaheks: Bas- Rhin ehk põhjapoolsem ja Haut-Rhin – lõunapoolsem ala. Marjasordid on peamiselt valged: Riesling, Gewürtztraminer, Pinot Gris, Pinot Blanc, Sylvaner, Muscat, Chasselas, Auxerrois, Chardonnay. Ainsaks kukeks kanakarjas on punane Pinot Noir. Sealsetest sortidest seitset on lubatud kasutada kvaliteetveinide valmistamisel. Õilsast “G7” valikust jäävad välja Chardonnay, Chasselas ja Auxerrois ning vaid neljast sordist valmistatakse Grand Cru veine.
AOC-tähis näitab Alsace’is kvaliteetveini mõnest seitsmest väljavalitud sordist. Sort on veinietiketile kindlasti ka märgitud. Stiililt on need värsked, mahlased ja särtsaka tsitruselise happega veinid. Juua sobiks noorelt, et happevärskus oleks tuntav ja alles oleks puuviljasus. Siia rühma kuuluvad ka seguveinid (eri sortidest), mis kannavad tihti huvitavaid nimesid, ikka vastavalt veinitootja fantaasialennule.
Edelzwicker tähendab “õilsat segu”. Kui enamik Alsace’i veine on nn ühe sordi veinid, siis see noor vein võib olla valmistatud kõigist piirkonnas kasvatada lubatud kvaliteetviinamarjadest. Ainus punane sort, Pinot Noir, an- nab Alsace’i jaheduses õhukesi ja happelisi veine, sealihast valmistatud vorstikeste ja pasteetide kõrvale on seda päris paslik rüübata.
Enamik Grand Cru aedu, mida on kokku tervelt 51, asuvad Haut-Rhinis. Sellise veini sildil on kirjas marjasort ning küla ja aia nimi, kus marjad kasvanud. Nagu eelpool vihjatud, on lubatud Grand Cru marjasorte vaid neli: Riesling, Gewürtztraminer, Pinot Gris ja Muscat. Need joogid on kallid, ent täidlased ja küpsenult puuviljased. Rieslingile lisandub küpsedes tüüpiliselt kerge bensiini-petrooliaroom. Tehakse head vahuveini Cremant d’Alsace valmib traditsioonilisel meetodi “esiliiga” seitsmikust. Erandina on lubatud ka Chardonnay. Ehkki mitte nii sügava aroomi- ja maitseskaalaga kui šampanja, on see vahuvein väga hea aperitiivina, ka kergemate valgest kalast valmistatud roogadega.
Alsace’is valmivad ka kaht tüüpi naturaalsed magusveinid: Vendage Tardive ehk hiliskorjeveinid ja Selection des Grains Nobles, mis on osaliselt väärishallitusega kaetud marjadest valminud väärisvein.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa