Saksa veinid pole ammu enam Liebfrau-
milch...

Autor: Erbi Kildjer
19. sajandil hinnati Saksa valgeid veine samaväärselt Bordeaux’ tipptegijatega. Kuid selle ilusa aja rikkusid suured sõjad ja hilisem Liebfraumilchi buum.
Viinamarjad sattusid tänasele Saksa pinnale Rooma impeeriumi aegu, mil roomlased sõjaväele linnakuid rajades ka söödava ja joodava peale mõtlesid. See kõik toimus esimese aastatuhande algul. Kuna Saksamaa asub liigagi põhjas, siis on kliima soojenemised kas hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust.
Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks.
19. sajandil hinnati Saksa valgeid veine samaväärselt Bordeaux’ tipptegijatega. Kuid selle ilusa aja rikkusid suured sõjad ja hilisem Liebfraumilchi buum. Liebfraumilchi buum lihtsalt ohverdas kvantiteedi nimel kvaliteedi. Tänaseks on Saksa veini orientatsioon ammugi kvaliteedi suunas.
Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%): Riesling, Müller-Thurgau, Silvaner jne. Tumedatest marjadest on tähtsaimad Spätburgunder (Pinot Noir) ja Dornfelder.
Saksa veine klassifitseeritakse täiesti omamoodi. Laias laastus on süsteem sama: lauaveinid – Tafelwein, maakonnaveinid – Landeswein ja kvaliteetveinid – Qualitätswein. Kuid kvaliteetveinid on jagatud veelgi peenemalt: QbA – tõlkes “Kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast” - ja QmP (Qualitätswein mit Prädikat) – tõlkes “Lisamääratlusega kvaliteetvein”. QmP veinide puhul on kuus lisamääratlust, millest kolme esimese puhul läheb vein järjest magusamaks ning kolme järgneva määratluse korral on tegu juba dessertveiniga.
Kabinett – teoorias kergeim ja väikseima magususega QmP vein, kuid headel aastatel võib olla Spätlese tasemel. Meie mõistes poolkuiv vein.
Spätlese – tähendab tõlkes “hilist korjet”. Viinamarjad on korjatud hiljem ning suhkru kontsentratsioon viinamarjades on suurem. Meie mõistes poolmagus vein.
Auslese – tähendab nn “valitud korjet”. Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud viinamarjakobaratest. Magususaste Spätlesest üles. Meie mõistes poolmagus või magus vein.
Beerenauslese – tähendab “valitud viinamarju”. Viinamarjad on ükshaaval valitud ning reeglina on need kaetud väärishallitusega (botrytis). Dessertvein.
Trockenbeerenauslese – tähendab “kuivatatud valitud viinamarju”. Viinamarjad, mis on kaetud väärishallitusega on peaaegu rosinataolised – kuivad. Loomulikult hoolikalt valitud. Dessertvein.
Eiswein – tähendaks kirjanduslikult jääveini. Viinamarjad jäetakse viinapuudele kuni talveni ning korjatakse peale jäätumist. Dessertvein.
Mõnikord võib aga Kabinett või Spätlese veinide puhul leida sõna trocken. Sel juhul on tegu kuiva, kuid kena kontsentratsiooniga veiniga.
Saksamaa tähtsaimad veinipiirkonnad on mahuveinidele: Rheinhessen, Pfalz ja Mosel-Saar-Ruwer (veinikaupmehe nimega). Tippveinid tulevad aga peamiselt Rheingau, Mosel-Saar-Ruwer’i (veinimõisa nimega), Nahe ja Franken’i aladelt. Punaveinid Württemberg’ist ja Ahr’ist.
Mida osta Saksamaalt?
Osta valget veini. Osta Rieslingut. Kui soovid kuivemat veini, siis vali vein, mille sildil on trocken. Poolkuiva-poolmagusa armastajale on tavaline QbA või Kabinett ja Spätlese suurepärased. Otsi VDP mõisa kotkast kapsil – siis on tegu tippmõisaga.
Enamik Saksa Rieslinguid on mõeldud tarbimiseks 3-4 aasta jooksul korjeaastast. Saksa veini tuleks alati jahutada 8-10°C-ni!
 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Saksa veini austaja 18.veeb 2014 21:19
Väga asjalik artikkel. Peab tunnistama et Liebfrau-milch on Saksamaa veini maine ära rikkunud. Siiski peab tunnistama, et algajale on suhteliselt raske vahet teha veinidel, millele on lihtsalt suhkrut lisatud ja veinidel, mis on loomulikult magusad. NB! Soovitan lugeda artiklit: http://veiniguru.ee/-
meie-
veinid/saksamaa.html
tyuts 24.jaan 2012 19:04
Tomatid jätsin välja (ei maitse päikesekuivatatud tomatid kohe üldse) ja sisse panin tavalise juustu rohelise pestoga. Maitsev, kuid teinekord panen pestot sisse kohe kuhjaga.
Amatöör 15.apr 2011 00:28
Umbkaudu 15 minutit 180 kraadiga, 4 minutit enne väljavõtmist tasub veel natuke parmesani peale raputada :)
Sipsik 19.dets 2010 21:52
kaua ta seal ahjus järelküpsema peab? 10 või 30 minutit?
Tsiiiiff 04.nov 2010 19:57
The Hole shabang mis retseptis ja veel valget veini kõrvale. maitseb imehästi!
vaenekokkaja 10.aug 2010 16:58
ai, kui kallis, ei saa seda retsepti kasutada, päiksekuiva tomatit, pestot ja mozzarellat ei saa lubada.
Futurama 06.juuli 2010 22:18
Ma pole tükk aega midagi nii head saanud ja ma lisasin kanafileele ainult mozzarellat.
anniannu 14.juuni 2010 12:54
Soovitan! Väga hea ja maitsev ning kiire ja lihtne valmistada:)
1