Saksamaa

Nagu spordiilmas on tegija saksa jalgpallimeeskond, on ka veinimaailmas valgete veinide seas üks maailma parimaid saksa viinamarjasort Riesling. Elegantseimad valged veinid valmistatakse just seal ja sellest viinamarjast. Sealt on see viinamari rännanud laia maailma ning saanud tuntuks oma mahlase happe ja meeldiva puuviljasusega. Ja samas – poleks Saksamaad, poleks ka Prantsusmaal Alsace’is Rieslingit. Samas pole Riesling ainus kasvatatav viinamari.
 
Ahr
Üks veinimaailma põhjapoolsemaid piirkondi, mis on üllatuslikult spetsialiseerunud just punaveinide tootmisele. Peamiseks sordiks on Spätburgunder (Pinot Noir). Valgetest sortidest loomulikult Riesling. Paljude tootjate veinid on valmistatud hiliskorje marjadest ning on pehmed, veidi magusad jääksuhkruga veinid. Viimasel ajal aga teevad uuenduslikumad veinimeistrid tammevaadis laagerdatud kõrgema alkoholisisaldusega peeni ja elegantseid punaveine.

Baden
Kilomeetritelt pikim Saksamaa veinipiirkond Reini jõe ääres. Piirkond on tuntud Pinot’ perekonna viinamarjasortide poolest. Sealsed Spätburgunder (Pinot Noir) ja Grauburgunder (Pinot Gris) on kindlasti proovimist väärt. Oma hinda on väärt ka hea ja mahlane Riesling ning Gewürztraminer. Piirkonda saab võrrelda Prantsusmaal asuva Alsace’iga, sest sisuliselt asub see teisel pool jõge.

Franken
Selle piirkonna omapäraks on bocksbeutel ehk madal ja lapik veinipudel ning valge viinamarjasort nimega Silvaner, mis annab piirkonnale iseloomulikke kargeid, värskeid ja mineraalseid, veidi pipraseid valgeid veine.

Mosel-Saar-Ruwer
Tuntuim veinipiirkond Saksamaal, paikneb peamiselt Moseli ning selle lisajõgede Saari ja Ruweri orgudes. Veine saab isegi vaadelda eraldi Moseli, Saari ja Ruweri veinidena, kuigi tavaliselt kirjutatakse veinietiketile kogu piirkonna nimi. Peamiselt kasvatatakse valgeid viinamarjasorte: Riesling, Müller- Thurgau ja Elbling. Veinid on tavaliselt madala alkoholisisaldusega (7,5–11%), kergelt joodavad, mahlaselt puuviljased ja lillelised, kuid samas erksa happega. Kui on vaja seltskonnaveini, siis pole midagi paremat.

Nahe
Moselist veidi kagu poole jääv piirkond Nahe jõe orus. Peamiselt kasvatatakse Rieslingit, aga ka Silvanerit, Müller-Thurgaud, punastest Dornfelderit ja Spätburgunderit. Veinid – peamiselt valged – on mahlased, elegantsed ja veidi alkohoolsemad, kuid ka pisut piprasemad ja mineraalsemad kui Moseli veinid. Pfalz. Asub Rheini jõe vasakul kaldal Badenist veidi põhjas. Kasvatatakse valgeid viinamarjasorte, peamiselt Rieslingit, Silvanerit, Gewürztraminerit ja Müller- Thurgaud. Veinid on täidlasemad ja õlisemad kui teised Saksa veinid ja ka alkohoolsemad. Punaste veinide põhiliseks viinamarjaks on Dornfelder ja Spätburgunder, millest valmistatud veinid on mahlased ja marjased. Tammevaate kasutades saavutatakse kerge Bourgogne’i veinidele omane mustikane aroomi- ja maitsenüanss.

Rheinhessen
Mainzi linna ümbruses asuv viinamarjakasvatuspiirkond. Meil tuntuim Saksa vein Liebfraumilch pärineb samuti sealtkandist. Põhjapoolsel alal Ingelheimis valmistatakse head Spätburgunderit. Rieslingist tehtud valged veinid võivad olla meeldivalt happelised ja puuviljased. Samas tehakse palju erinevate viinamarjade ristanditest (Bacchus, Faber, Huxelrebbe jt) lihtsaid, niisama joomiseks mõeldud veine, mida on hea nautida kuumal suvepäeval.

Rheingau
Edukaim veinipiirkond Saksamaal, mille Rieslingist tehtud veinid on elegantsed, mahlased ja mineraalsed – kokkuvõttes ideaalsed toiduveinid. Veinid on tehtud peamiselt Rieslingist, alkoholisisaldus ei tohi olla alla 11%. Enne müügile tulemist on veinid küpsenud keldris vähemalt 12 kuud ning on alati kuni Spätlese kvaliteetastmeni kuivad, seega ideaalsed toidu- ja keldriveinid.

Saksa vein autahvlil
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa