Kui talvekäredus teeb liiga, anna vastulöök tulise tšilliga. Et ainevahetus saaks lisajõudu, peaksid talvised pajaroad ning supid kindlasti krehvtisemad olema. Alljärgnevalt mõned kiired abistajad, millest vähemalt üks võiks olla ka Sinu külmkapi püsiasukas.
Kreeka pähkel maitseb köögis paremini kui rahandusministrite kriisinõupidamisel.
Aroomidest puhevil ja maitsest pingul mädarõigas on meile sama armas kui mehhiklastele tšilli.
Enne kui asud oma igapäevamenüüd toidulisandite reklaaminfo põhjal täiendama, tasub alati mõelda, kas sul ikka on neid tegelikult vaja ja kas tervist puudutav on kõrgemale tõstetud kapslimüüjate ärihuvidest.
Kui erinevatel käärimistel tekib süsihappegaas jooki loomulikul teel, siis paljudesse teistesse märjukestesse, mida ei kääritata, tuleb seda kunstlikult lisada.
Tüümian ehk aed-liivatee on vürtsikas ja pisut vaigune ürt, mis mõjub ühtaegu nii hingele kui ka ihule.
Eestisse sattunud prantslased on imestusest suisa keeletud, sest meil kraaviäärsetel maltsana kasvav hapuoblikas on sealsetel turgudel hingehinna eest müügil.
Spargel on kevadekuulutaja, köögiviljade kuningas, gurmaanide ihalusobjekt. Objektiivseks põhjuseks pehme konsistents ja mahe maitse, kuid samavõrra maagiat lisavad taimele ka lühike saagiaeg ja üpris krõbe hind.
Roheline salat ilma võise ja pähklise avokaadota on nagu i-täht ilma täpita. Avokaadot peaksime rohkem sööma juba ainuüksi seepärast, et alandada liiga kõrget kolesteroolitaset veres.
Liha kõikvõimalike säilitusviiside seas pole eluõigust kaotanud ka ülilihtne kuivatamine.
Suurem osa ananassisaagist pressitakse mahlaks või pannakse purki kompotina. Lisaks sellele tikitakse ananassikiududega imeilusat kangast ja kasvatatakse teda ilutaimena aias.
Toiduga on lämmastikhappesoolad ehk rahvapärases kõnepruugis salpeetrid (sal petrae – ld k “kivistunud sool”) mitmeti seotud. Neid kasutatakse toidutaimede väetistena ja lisaainetena lihatoodetes. Nitraadid satuvad meie kehasse igapäevase toiduga. Nende põhiallikaks pole aga mitte punaseks timmitud…
Pole üldse juhus, et meie loodusliku roosi nimi on kibuvits. Kibu tähendab Lõuna-Eestis nimelt valu. Ja kuigi kibuvitsaoks kipub meid katki kriipima, on kibuvitsahoidistesse sisse segatud palju tervist.
Peene nimega goji-mari pole mingi eksoot, vaid Eestiski kasvava taralõnga vili. Seda taime on varasemalt peetud mürgiseks.
Toompihlakas on igatpidi tänuväärne väike põõsas, mis kevadsuvel pakub silmailu valgete lõhnavate õiekobaratega, suve keskel aga annab rikkalikult maitsvaid vilju. Ole vaid varmas neid korjama, sest need meeldivad kangesti ka lindudele.
Tuubisinep, sinepiseemned, sinepipulber – sinepitaimest valmivad erinevad tooted turgutavad meie isu ja keha väga tänuväärsel, ent vahel ka silmist vett välja pigistaval moel.
Leedrisiirupid ja -siidrid on erilised ja hea minekuga. Hapukalt mesise maitsega jooki ei saa aga teha mitte iga leedripõõsa viljadest või õisikutest.
Kuuske arvab igaüks end tundvat, kuid sel puul on meie jaoks varuks hulk maitseüllatusi.
On rida toiduaineid, mida paksendatatakse kummiaraabiku abil. Mis ainega on tegu?
Mahlakasmagusate tsitruste seas on mustaks lambaks bergamotipuu mõrud annid.
Talvise vitamiinipõua aitab üle elada hurmaa, sest selles on eriti rikkalikult A- ja C-vitamiini.
Searasv pole iial olnud sellise põlu all kui viimasel paaril aastakümnel. Me lausa kardame seda ja tilgutame taimseid õlisid isegi sinna, kuhu need ei peaks kuuluma.
Tõmmusid pihlakaid potti pannes saate maitsekogumeid, mida niisama lihtsalt ja mis tahes eksootikaga juba ei asenda.
Tauriini olemasolust teavad koolilapsed “tänu” energiajookidele vaat et paremini kui nende vanemad. Loe, mis aine see on.
Kuuseriisikad on riisikaseltskonna meeldivaks erandiks, kuna neid saab otse metsavärskelt toiduks valmistada.
Kas leivatainasse puistamise tarvis ökopoest soetatud kanepiseemned või salatile niristatav kanepiõli toovad politseiniku ukse taha?
Pärnapuude õitsemise aegu hingame justkui sügavamalt. Meie esivanemate hiiepuu on oma jämedasse tüvesse kogunud nii mõndagi ja selle puu ande ei jõua mitte kuidagi ära kiita.
Saialill on üks kenamaid õisi, millega suveroogi kaunistada. Lisaks värvib põhjamaine safran kollaseks nii või kui ka munakollase.
Kogritsaotsingud kevadises metsas polegi nii lihtsad. Esmalt peab lootma, et sel aastal kogritsad ikka kasvavad, siis tuleb need üles leida ja ära tunda ning seejärel õigete võtetega söögikõlblikuks muuta.
Lagritsakommid ei maitse alati ühtmoodi, mõned on neist magusamad, teised hoopis soolased. Ent põhjanaabritegi juures sündisid esimesed lagritsakommide sõja aegu eelkõige magusaisu leevendama, kui varem leidis see kasutust pigem meditsiinis. Iseloomuliku maitse põhjustajaks on magusamaitseline glüts…
Lihtsasti valmistatav kinoa ehk tšiili hanemalts on üks neist eksootikutest, mis on väga hästi ka põhjamaa laual mekkima hakanud.
Juur-, vars- ja lehtseller on kõik omaette raamatut väärt. Maitsvasse salatisse valisime aga krõmpsuva varsselleri.
Karbitäis tippkvaliteetset kalamarja ei pea alati olema tuura oma, on teisigi häid valikuid, mis luksuslikku maitset pakuvad. Ka marja odavamaid jäljendajaid tekib aina juurde.
Vägeva ja kütkestava aroomiga köömned pakuvad kulinaariamaailmas laialt levinuna tohutul hulgal häid ideid.