Mis on tauriin?

Tauriini olemasolust teavad koolilapsed “tänu” energiajookidele vaat et paremini kui nende vanemad. Loe, mis aine see on.

Tauriin on erandlik väävlit sisaldav orgaaniline hape, mis tihti paigutatakse aminohapete alla, vaatamata sellele, et ühendi keemiline koostis aminohapete üldstruktuuri päris täpselt ei matki. Tauriin ei kuulu samas aga valkude koostisse, vaid esineb organismis vabal kujul. Tööstuses kasutatavat tauriini toodetakse keemilise sünteesi teel, kuna vajadus selle happe järele on
suur. Tauriini nõuab toiduainetetööstus nii inimtoidu kui ka lemmikloomatoitude lisandiks, sest näiteks kassid tauriini ise ei sünteesi, aga vajavad seda nägemismeele normaalseks arenguks ning toimeks. Peaaegu pool maailma tauriinitoodangust leiab kasutust farmaatsiatööstuses ning viimastel aastatel on selle ühendi vastu hakanud huvi tundma ka kosmeetikumide tootjad.

Tauriini toimetamisedmeie kehas
Biokeemiliste ja füsioloogiliste uuringutega on kindlaks tehtud tauriini biofunktsioonid inimorganismis. Ja need on küllaltki olulised. Tauriin on vajalik närvisüsteemi arenguks ja talitluseks, kindlustab normaalse nägemise, kuulub sapi koostisse, aidates kaasa toidurasvade seedumisele ning kolesteroolimajanduse korrashoiule, reguleerib südametegevust,
hoolitseb meie rakumembraanide stabiilsuse ja toime eest (ioonide tasakaalustatud jaotus raku sise- ja väliskeskkonna vahel), osaleb häireteta lihastalitluse tagamises, maksas kahjulike kehavõõraste ühendite lagundamises ning toimib vesilahustes antioksüdandina. Rohkesti tauriini leiamegi ajust, kusjuures kesknärvisüsteemis on olemas lausa spetsiaalne seda ühendit transportiv süsteem. Kui organismis tekib mingil põhjusel tauriinipuudus, ilmnevad raskekujulised tervisehäired.
Kõige rohkem rõhutatakse selle aminohappe osa just imikute ja laste närvisüsteemiarengus. Rinnapiimas on tauriinisisaldus võrreldes inimorganismi muude vedelikega märkimisväärselt suur, lehmapiimas on aga tauriini napilt. Ühendades need kaks fakti, leiamegi seletuse, miks alates eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate keskpaigast on lisatud imikute kuivtoitesegudele tauriini.
Kasvueas lastele on tauriin normaalseks arenguks väga vajalik ja nad saavad seda põhiosas loomsetest toiduainetest, peamiselt lihast või kalast. Muide – tauriini leidubki ainult loom-setes toiduainetes. Tõsi, väikestes kogustes on tauriini leitud ka seentest ja ühe teatud merevetika liikidest. Lapseeas peab söödav toit olema aga võimalikult mitmekesine ja igasugused toitumisäärmused on lausa ohtlikud. Täiskasvanu saab talle vajaliku tauriinihulga kas toidust või sünteesib ise. Nende organism, kes mingil põhjusel liha või kala ei söö, katab tauriinivajaduse sellega, et sünteesib seda ühendit teistest väävlit sisaldavatest aminohapetest. Meie ööpäevane tauriinimajanduse käive jääb paarisaja milligrammi piiridesse.

Tauriin toidulisandina
Tauriini lisatakse põhiliselt jookidele, eeskätt energiajookidele, eriotstarbelistele piimajookidele, spetsiaalsele riisijahule, samuti üksikutele šokolaaditoodetele ja isegi mõningatele vorstidele. Kõige rohkem seostab tavatarbija omavahel tauriini ja energiajooke. Mida rohkem energiajooke juua, seda enam saab organism ka tauriini. Suured tauriinikogused ei sobi kokku alkoholi ja teiste mõnuainetega, samuti on inimesed erineva tundlikkusega selle ühendi suhtes. Teisest küljest on normkogustes omastatud tauriin vajalik kehaomane ühend, mida pole põhjust peljata.

Ristivanemaks härg
• Tauriini avastasid Austria keemikud Friedrich Tiedemann ja Leopold Gmelin 1827. aastal.
• Tauriini eraldati härja sapist.
• Aminohappe nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast taurus, mis tähendab härga.
• Lisaks sapile leidub tauriini veel teistes loomade biovedelikes, näiteks piimas, veres, spermas ning ka erinevates organites, peamiselt lihastes, närvisüsteemis, silma võrkkestas ja erinevates siseelundites, näiteks maksas.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
narkar 03.märts 2015 10:39
mulle meeldib tauriin
1