Lihakas ananass

Allikas: Oma Maitse Autor: Urmas Laansoo
Suurem osa ananassisaagist pressitakse mahlaks või pannakse purki kompotina. Lisaks sellele tikitakse ananassikiududega imeilusat kangast ja kasvatatakse teda ilutaimena aias.
Ananass (Ananas) on troopilises Ameerikas kasvav rohttaim. Paljud arvavad ekslikult, et ananass kasvab puu otsas või isegi palmidel. Ananassipalmi pole siiski olemas. Troopilises Ameerikas (Brasiilia, Paraguay, Suriname, Venezuela, Peruu, Colombia, Honduras, Argentina) kasvab seitset liiki ananasse, kuid laialdasemalt tuntakse ja kasvatatakse neist vaid harilikku ananassi (A. comosus). Nimetus tuleneb tupi indiaanlastelt, kes taime nana’ks nimetasid. Inglise ja hispaania keeles aga kutsutakse ananassi männiks või männiõunaks (pineapple).

Juba enne Ameerika avastamist Kolumbuse poolt tunti ja kasvatati mitmeid ilma seemneteta ananassivorme. Tänapäevaste ananassisortide looduslik eellane kasvab Paraguays ja on koolibride abil tolmlev taim.

Ananass kuulub 2650-liigilisse bromeelialiste sugukonda ja paljud ananassiliigid ning teised bromeelialised on tuntud kui head kiutaimed. Kui enamik bromeelialistest kasvab puudel või kaljudel, siis ananass on terrestriline ehk maapinnal kasvav taim. Tiheda lehekodariku keskelt kasvab välja õisik, milles on 100–200 õit. Lehti võib olla ühel taimel 50 või rohkem ja need on kuni meetrised. Õisikuvars võib kasvada aga kuni 3 meetri kõrguseks. Kõige tuntumal, harilikul ananassil õisikuvars nii kõrgeks ei kasva, jäädes kuni 0,5 meetri kõrguseks. Lehed on ananassil hallikasrohelised, tumerohelised või punakad, lineaalsed või süstjad, jäigad ja tipus ning servas ogalised.

Ananassi 7–17 mm pikkused õied on üsna väikesed ja silmapaistmatud, värvilt valged, violetsed või purpursed. Looduslike ananassitaimede õisi tolmeldavad koolibrid või isegi nahkhiired.

Inglismaal hakati ananassi kasvatama ka kasvuhoones juba 18. sajandi alguses. Tänapäeval kasvatatakse
ananassi kõige rohkem Tais, Filipiinidel ja Brasiilias, aga ka Hawaii saartel, Kenyas, Malaisias jm. Tugevat ja pehmet ananassi lehekiudu toodetakse peamiselt Filipiinidel ja Taiwanil. See eksporditakse põhiliselt Hispaaniasse, kus ananassikiudu kasutatakse tikandites. Ilutaimena kasvatatakse ka värviliste või triibuliste lehtedega kattese (A. bracteatum) ja hariliku ananassi sorte. Neid müüakse ka Eesti taimeärides.

Troopiline mahlakann
Viljumise ja küpsemise ajal kasvavad marjad ja õit ümbritsevad kandelehed, tupplehed muutuvad lihakaks ja kasvavad õisiku peateljega kokku – nii moodustub keeruka ehitusega lihakas liitvilikond. Selle tipus on aga noor lehekodarik, mida kasutatakse taime paljundamiseks. Vilikonna tipus moodustuva lehekodariku pikkus võib olla kuni 15 cm.

Ananassid seemet ei moodusta ja taimi paljundataksegi vegetatiivselt lehekodarikke juurutades. Looduses kasvavad vähem maitsvama liitvilikonnaga ananassiliigid paljunevad peamiselt seemnetega, kuid nende söödav osa on väike, vähem mahlane ja pole nii hea. Istandustes kasvab ananass suurtel või väiksematel põldudel ja peenardel kuuma troopikapäikese all. Põllul kasvades on ananass hea põuataluvusega, kuid tundlik jaheduse ja külma suhtes. Seepärast ongi istandused enamasti rajatud ookeani lähedale. Kõrgemal
mägedes kasvab ananass halvasti.

Ananassitaimi kasvatatakse ühel põllul kõigest 2–3 aastat, sest vanemad taimed kasvatavad järjest väiksemaid ananasse. Taime istutamisest kuni viljumiseni kulub 18–20 kuud.

VEEL HUVITAVAT
Ananassi alumine osa on magusam, tumedam ja pehmem kui muu osa.
• Ananassi magushapu mahlasus sobib rohelistesse salatitesse ja puuviljasalatisse.
• Mahl sobib nii liha kui ka kala marineerimiseks, iga grillisõber teab ananassi tõelist maitseväärtust.
• Ananassiga muhendatud mereannid on gurmeeklassi kuuluv maitsekooslus.
• Klassikaline ananassi koht on puuviljakokteilides, punši sees, keedises või lõhnamas pokaaliäärel.
• Ananassi on hea küpsetada või kuivatada, kuid sügavkülmutamisel kaotab see oma värske ja hea maitse.
• Ananass muudab riisi või kodujuustu mahlaseks.
• Ananassist võid teha ka teed või jääteed.
• Kookide, jäätise, jogurtite ja sorbettide maitse muudab ananass kergeks ja apetiitseks.
• Toatemperatuuril ei ole hea ananassi kaua säilitada, sest soojas rikneb see ruttu. Külmkapi jahekambris püsib ananass ilma maitseomadusi kaotamata värske 3–5 päeva.
• Saleda joone jälgijatele sobib vähese kalorisisaldusega ananass hästi, sest 100 grammis on vaid 50–55 kcal. Vitamiinidest on ananassis märkimisväärselt C-, B1-, A- ja E-vitamiini, lisaks on seal mineraalainetest magneesiumi, mangaani, kaaliumi ja veel foolhapet. Ananassi vilikonda ja juurte leotist on indiaanlased kasutanud hingamisteede kaebuste ja kõhulahtisuse korral.

Õhulised ananassirõngad
Ananassised kanalihavardad
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa