Tähelepanu, valmis olla - spargel!

Allikas: Oma Maitse Autor: Katrin Press
Spargel on kevadekuulutaja, köögiviljade kuningas, gurmaanide ihalusobjekt. Objektiivseks põhjuseks pehme konsistents ja mahe maitse, kuid samavõrra maagiat lisavad taimele ka lühike saagiaeg ja üpris krõbe hind.
Kogu Euroopa toidusõbrad on aprillis-mais justkui arust ära ja püüavad sparglit süüa nii palju ja nii erinevates kombinatsioonides kui võimalik. Värske kodumaine spargel on ka Eestis kuum kaup ja neelatakse lettidelt tundidega. Usinamad rohenäpud pistavad ise sparglitaimed aiamulda. Paaril viimasel aastal on aiapoodides sparglitaimi näha olnud, lahedamalt on saada seemneid. Lõviosa maailma sparglist kasvatatakse muidu Hiinas, suuruselt teine sparglitootja on Peruu. Kõige rohkem ostab sparglit USA.

Töömahukas, kuid pikaealine
Uus-Kongo talu Harjumaal on teadaolevalt Eesti ainus sparglikasvataja, kelle toodang ka poelettidele jõuab. Uus-Kongo rajas oma spargliistanduse 1000 ruutmeetrile 2004. aastal. Sparglitaime elueaks peetakse umbes 15 aastat. Sparglikasvatust laiendada ei ole peremees Jaano Kriisal aga plaanis, kuna ärilises mõttes on palju tasuvamaid köögivilju.
“Kui saak tuleb, siis valvad nagu imikut,” muigab mees. Sooja ilmaga on kaks lõikust päevas. Õiget momenti ei tohi maha magada, siis on kaup kohe raisus – vars venib välja ja õisik läheb lahti. Kuumalaine maikuus, spargli kõrgajal, on aga pigem reegel kui erand ja siis on kõigil käed tööd täis. Pärast koristamist tuleb saak kiiresti sorteerida, pakkida, jahutada ja müügile saata.

Armastab päikest ja kastmist
Harilik aspar (Asparagus officinalis) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jah, seesama, mis vanaemal lillepeenras kasvas ja kust kimpudesse sulgjaid oksi murti. Tõsi, süüa kõlbab paarkümmend sorti kolmesajast. Spargel on väga valgusnõudlik, sest pärineb Vahemere maadest.

Seepärast soovitatakse teda istutada kõige valgusküllasemale kohale, vastasel juhul on taim vähesaagikas, moodustades vaid peenikesi võrseid. Parimaks peetakse hästi soojenevat, avatud, tasast või kerge lõunakallakuga ala. Spargli juurestik talub talviseid külmi hästi. Võrsed alustavad kasvu juba küllaltki madalatel temperatuuridel, kuid öökülmad on neile liig. Noori võrseid aitab kaitsta neile kuhjatud muld.

Spargel kuulub põuakindlate kultuuride hulka, kuid rikkalik veega varustatus on siiski väga oluline. Kevadine põud aeglustab võrsete kasvu, vähendab saaki ja kvaliteeti, mistõttu tuleb sparglit hoolega kasta. Pinnasevett ja lühiajalist üleujutust talub spargel hästi, kuid on tundlik seisva põhjavee suhtes.

Kobesta sügavalt
Maa ettevalmistamist tuleks alustada aasta enne istutamist. Sügaval kündmisel ja kobestamisel võib saagikus suureneda kuni 10%. Koos mullaharimisega võiks lisada ka põhiväetisi: happelistel muldadel lupja sisaldavaid, leeliselistel muldadel happelise reaktsiooniga väetisi. Huumusvarude suurendamiseks kasuta sõnnikut.
Sparglit võib istutada nii sügisel pärast vegetatsiooni lõppu kui ka kevadel enne kasvu algust. Konteinermeetodil kasvatatud istikuid kannatab istutada kogu kasvuperioodi vältel. Taimede istutuskaugus sõltub mulla viljakusest ja kastmise võimalikkusest.

Skeemiga 140 x 40 cm istutatud spargel kasvab ja annab võrseid ka üsna viletsates tingimustes. Pinnapealsema istutusega spargli juurestik hakkab varem arenema, kuid sel on ka omad puudused. Kuna uued juureosad kasvavad vanade peal, siis iga aastaga tõuseb juur rohkem mulla pinnale ja kevadiste tööde käigus võib see viga saada. Liivmuldadel soovitatakse istutada 18 cm sügavusele, raskematel muldadel kuni 16 cm. Pärast istutamist kasta taimi tugevasti, hoidu aga juuri välja uhtumast.

Võitlus umbrohuga
Esimesel aastal on taimed alles väikesed ning kogu aur läheb põhiliselt umbrohuga võitlemiseks. Noorte taimede kasvu kiirendamiseks võiks väetada juuni lõpul ja juuli algul. Kastmisel arvesta, et muld oleks 40–50 cm sügavuselt niisutatud. Põuaperioodil või liivastel muldadel on soovitatav kasta kaks korda päevas. Viimane töö istandikus enne külmade tulekut on varte eemaldamine. Varred tuleks lõigata maha otse mullapinna lähedalt, tüükaid jätmata. Sügiseks võivad noored sparglivarred kasvada 80–120 cm kõrguseks, hästi arenenud taimed moodustavad 6–8 vart.

Teisel aastal on hooldus põhiliselt sama mis siiani. Hästi arenenud taimed moodustavad juba 10–12 vart, mille kõrgus on 140–160 cm. Saaki saab koristama hakata kolmandal aastal. Saakiandvat istandust väeta sõnnikuga üks kord kolme aasta jooksul. Kolmandal aastal saab ühelt taimelt 3–8 võrset. Sparglit koristatakse mai algusest juuni keskpaigani. Siis saagikoristus lõpeb, kuna uued võrsed arenevad ainult uinuvatest pungadest, see aga nõrgestab juurestikku. Kui kogumist ei lõpetata, siis juurestik hävib. Keskmine päevane saak on 6–8 kilo tuhande ruutmeetri kohta.

Koristus on käsitöö
Pleekinud sparglivõrseid koristatakse kas varahommikul või õhtutundidel. Võrseid soovitatakse murda käsitsi, et hoiduda nende vigastamisest. Vigastatud võrse kuivab või läheb mädanema, mädanik võib levida ja kahjustada ka kogu juurestikku. Võrsed, mis ilmuvad mullapinnale, peavad saama lähima 1–2 tunni jooksul koristatud, vaid nii säilib kvaliteet. Pane sparglid niiske kangaga kaetud korvi ja varja valguse eest, et vältida närbumist, kaalukadu ja värvuse muutumist. Sorteeri ja paki pimendatud ruumis, seejärel vii saak mõneks tunniks jahedasse.

Maitsvaim oma lihtsuses
Sparglit ostes jälgi, et selle lõigatud otsad oleksid värsked, siledad ja heledad, spargel ise mahlane. Kõige paremini säilib spargel külmkapis niiskesse rätikusse mähitult.
Rohelist sparglit koorima ei pea. Valget sparglit seevastu peab tublisti koorima ja puine osa tuleb mõruduse tõttu ära murda. Spargel murdub surve all ise just sealt, kus puised kiud lõpevad. Spargel sisaldab rikkalikult valke, mineraalaineid, C-, A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on roheline spargel.

Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral.
Keeda sparglit kiirelt, pistes esmalt alumise osa keevasse soola, oliiviõli ja suhkruga maitsestatud vette, seejärel ülejäänu. Hauta 15–20 minutit või prae pannil 5–10 minutit, olenevalt spargli suurusest. Spargel on valmis, kui selle jämedam osa tundub katsudes pehme.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa