Doktor Kinoa aitab

Allikas: Oma Maitse Autor: Urmas Laansoo
Lihtsasti valmistatav kinoa ehk tšiili hanemalts on üks neist eksootikutest, mis on väga hästi ka põhjamaa laual mekkima hakanud.
Kinoa ilmus meie mahetoodete riiulitele mõni aeg tagasi ja need, kes seda kasutama on õppinud, õhkavad vaimustusest. Paljud maltsad (Atriplex), sh ka hanemalts (Chenopodium) või rebashein (Amaranthus), on kõik ühe suure, 2000- liigilise rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna taimed.Maltsa sugulaste seas on selliseid toidutaimi nagu aedspinat ja harilik peet. Eestis looduslikult või tulnukana võib maltsa sugulastest kasvamas kohata soolarohtu, ogamaltsa, soodaheina, puhmikmaltsa, lurssvilja, aksüürist, soolmaltsa ja hanemaltsa.

Tänapäeval kasvatatakse tšiili hanemaltsa ehk kinoat Colombiast Tšiili ja Argentinani, aga ka Põhja-Ameerikas. Kõige rohkem on põlde Colombias, Ecuadoris, Peruus ja Boliivias. Tuntakse nii mägedes paremini kasvavaid vorme ja sorte kui ka rannikul või lauskmaal kasvavaid vorme. Tšiili hanemaltsa kui tervislikku taime hakati uuesti rohkem kasvatama 20. sajandi 70-ndatel. Taime teaduslik nimetus Chenopodium tuleneb kreeka keelest ja tähendab tõlkes hane jalga.

Tšiili hanemaltsa ja veel mõne Andides kasvava liigi (Chenopodium pallidicaule) seemneid on sajandeid toiduks kasutanud indiaanlased. Põhja-Boliivias ja Lõuna-Peruus tuntakse sealset külmasid taluvat ja põuale vastu pidavat hanemaltsa (C. pallidicaule) kui kaniwa või canihua. Inkad pidasid tšiili hanemaltsa pühaks ja kutsusid teda kõikide viljade emaks. Esimese külvi võis teha vaid kõige auväärsem kogukonna juht. Enne eurooplaste tulekut olidki Andides elavatele inimestele kõige tähtsamad toidutaimed kartul, tšiili hanemalts ja mais.

Tšiili hanemalts on üheaastane kuni 2 meetri kõrgune taim, mis kasvab mägedes kuni 4000 meetri kõrgusel. Väliselt meenutab ta noorena valget hanemaltsa, kuid õitsemise ja viljumise ajal on erinevused paremini aru saada. Tšiili hanemaltsa õisikud on tihedad ja püstised, arenedes varre tipmiste lehtede kaenlas. Toiduks kõlbavad ka lehed, kuid rohkem hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid. Oksaalhappesisalduse tõttu ei maksa lehti siiski ülearu palju süüa.

Kerge seeduvuse, rohke kiudainesisalduse, märkimisväärse fosfori-, magneesiumi- ja rauasisalduse tõttu hinnatakse kinoat kõrgelt. Seemnete  on rohkem valku ja rasvu kui teraviljades. Kinoat keedetakse nagu riisi, kuid enne keetmist tuleks seemneid leotatada kibeda maitse eemaldamiseks paar tundi külmas vees. Euroopas poes müüdavad pakendatud seemned on enamasti kibeainetest puhastatud.
Tšiili hanemaltsa seemned on üsna väikesed, 2–3 mm läbimõõduga. Seeme on läikiv ja värvus võib olla helekollane, roosa, oranž, punane, pruun või must. Eestis tšiili hanemalts viljuda enamasti ei jõua, sest meie suvine kasvuperiood jääb talle lühikeseks. Vaid väga sooja ja pika sügise korral võib hobiaednik küpseid seemneid saada.

Keedetud hanemaltsa seemned on maheda pähklimaitsega. Neid süüakse peamiselt keedetult, kuid võib ka röstida, jahvatada jahuks, valmistada helbeid, pastat, tortiljasid, pannkooke jpm. Seemneid võib lisada meele, puuviljasalatitele, mandlitele, aga neid saab ka idandada. Erinevalt teriste idandamisest toatemperatuuril kulub hanemaltsa seemnete paisumisele ja idanemisele ainult 2–4 tundi. Traditsioonilist kääritatud hanemaltsajooki kutsuvad inkad chicha’ks.

Köögiviljane kinoalisand
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa