Kanep - tundlik teema

Kas leivatainasse puistamise tarvis ökopoest soetatud kanepiseemned või salatile niristatav kanepiõli toovad politseiniku ukse taha?
• Kanep (Cannabis sativa) on kanepiliste sugukonna taim, kelle lähimad sugulased on humal, tseltis ja treema. Koos jalakaliste, mooruspuuliste ja nõgeselistega kuuluvad nad nõgeselaadsete seltsi. Neid iseloomustab tuultolmlemine ja tagasihoidlik õiekate või üldse õiekatte puudumine. Uuemate kirjandusallikate järgi on see monotüüpne ehk üheliigiline kahekojaline rohttaime perekond. Kahekojalisus tähendab seda, et kanepil on emas- ja isasisendid. Viljuvad ainult emasisendid, kuid viljade arenguks on vajalik ka isasisendite olemasolu. Kanepil on võime muuta oma sugu, kui kasvutingimused muutuvad või pole sobilikud. Euroopas esineb metsistunult või naturaliseerunult kaks hariliku kanepi taksonit, Eestis on seda leitud metsistunult elamute ümbruses, põldudel, teeäärseil jm.
* Kanep on pärit Kesk-Aasiast. Varem mitmeliigilisena käsitletud perekonda peetakse nüüd üheliigiliseks. Hariliku kanepi (Cannabis sativa L. subsp. sativa) kiusordid ei sisalda üldse psühhoaktiivset trahüdrokannabinooli (ja teisi kannabinoide) või sisaldab seda vähe või jälgedena. Teine alamliik on India kanep (Cannabis sativa L. subsp. indica), mille kasvatamine on paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis, ilma eriloata keelatud.
* Kanepi vili on pähklike. Lehed on pikarootsulised, asetuvad varrel kas vastakult või vahelduvalt, tavaliselt 5–7-hõlmalised või sõrmjate servast hambuliste liitlehtedega, kuid leidub ka tervete lihtlehtedega sorte. Varred ja lehed on kaetud näärmekarvadega, mille sisaldis annab kogu taimele iseloomuliku lõhna. Vars on tavaliselt hästiharunev, juurestik on sügavale ulatuva peajuurega. Kanep kasvab Eestis 1,5–2,5 meetri kõrguseks, troopikas isegi 5–6-meetriseks, harvem kuni 12-meetriseks. Taime kõrgus sõltub sordist ja kasvukohatingimustest, samuti agrotehnilistest võtetest. Samaaegselt kasvu alustanud taimedest puhkevad varem õitsema isasisendid. Emastaimed on isastest enamasti suuremad ning tihedamalt lehistunud ja harunenud.
* Ilma narkootiliste ühenditeta kiukanepi vili on India omast väiksem, hästi eristuva jalaga ja ebaühtlase mustriga või ilma mustrita. Taime vars kõrge, väheharunev ja seest säsikas. India kanepi viljad on sujuvalt aheneva või ümardunud alusega ja korrapärase mustriga, viljad püsivad taimel varisemata kauem. Kanepist on aretatud vähemalt 700 sorti.
* Eestis on India kanepi kasvatamine ja tarvitamine seadusega keelatud. Harilikku kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2% ja mis on võetud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride
sordilehte, võib kiu- või õlirikaste seemnete saamiseks kasvatada eriloata. Eestis on katsetatud erinevaid kiu- ja õlikanepi sorte, näiteks ‘Beniko’, ‘Finola’, ‘Santhica’, ‘Chamaeleon’, ‘Uso-31’.
* Harilikku kanepit kasvatati kiu saamiseks juba 4000 a eKr Hiina põhja- ja kirdeosas. Hiinas kasutati
kanepikiudu paberi valmistamiseks, tänapäeval saab sellest biomassi, ehitusmaterjale (ehitusplokke, soojustusvilla, ehitusplaate, geotekstiile jm), õli, värve, loomasööta, kütet, isolatsioonimaterjale, seepi,
riiet, paberit jpm. Kanepiõli kasutatakse huulepalsamites, toiduõlina, seepides, puhastusvahendites
ja kütusena. Kanepikiust tehtud kalavõrgud ja köied peavad eriti hästi vastu soolases merevees. Ka esimesed Levise teksapüksid ja USA lipp olid tehtud kanepikiust. Kanepikiudu kasutatakse vahel sigaretija piiblipaberina.
• Kanepiseemneid võib lisada leivajahule, kartulipudrule, köögiviljatoitudele, salatitele, šokolaadile. Kanepiseemneid on sageli puurilindude ja näriliste toidusegudes, neid kasutatakse ka kalade ligimeelitamiseks.
• Kanepiseemned on hinnaline toit, sest seemnetes on kuni 35% väärtuslikke küllastumata rasvhappeid:
alfalinoleen- ja linoolhapet. Samuti on seemneõlis rikkalikult küllastumata rasvhappeid. Kanepiseemnetes on inimorganismile vajalikke valke, kuid puudub gluteen. Vitamiinidest on kõige rohkem A- ja E- vitamiini.

Hindrek Riikoja põllumajandusministeeriumist:  "Kanepisorte, mis ei ole narkootilise ja psühhotroopse toimega, tohib kasvatada ja otseselt ei ole nende kasvatamine kuidagi reguleeritud. Silmas tuleks siiski pidada, et kanepi käitlemist reguleerib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus. Seaduse paragrahvi 3.1 järgi kehtestatakse sotsiaalministri määrusega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekiri. Selle määruse põhjal ei loeta kanepi puhul narkootiliseks ega psühhotroopset ainet sisaldavaks neid sorte, mis on võetud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte ning mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 protsenti. EL-i sordilehte, mille leiab põllumajandusameti koduleheküljelt, on kantud järgmised sordid: ‘Asso’, ‘Beniko’, ‘Białobrzeskie’, ‘Bialobrzeskie’, ‘Cannakomp’, ‘Carma’, ‘Carmagnola’, ‘Chamaeleon’, ‘Codimono’, ‘CS’, ‘Delta-llosa’, ‘Delta-405’, ‘Denise’, ‘Diana’, ‘Dioica’, ‘Epsilon 68’, ‘Fedora 17’, ‘Fédrina’, ‘Felina 32’, ‘Férimon’ jne. Tasub silmas pidada, et sordileht muutub ajas, mistõttu tasub selle loeteluga tutvuda. Ehk siis lihtsamalt öeldes – kanepisorte, mis ei ole narkootilised,võib kasvatada ilma piiranguteta ja otseselt sellest kellelegi aru andma ei pea. Probleemide vältimiseks soovitame siiski oma seemnepakid alati alles hoida. Kui tegemist on suurema ja silmapaistva kanepikasvatuse või -peenraga, siis sellest tasub teavitada näiteks oma piirkonna konstaablit."
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa