Raio Piiroja - vutiässa teine poolaeg

Eesti jalgpallikoondise kapteni Raio Piiroja toidulaual on värske kala lausa mitu korda nädalas, sest kirglik kalamees valmistub pärast vutikarjääri lõppu koduses Pärnus kutseliseks kaluriks saama.
“Kas saate mulle kümne minuti pärast tagasi helistada, fileerin just koha ja mul on käed kalased,” vastab Raio, kui talle ühel ennelõunal helistan. Muidu Hollandis Arnhemi Vitesses mängiv spordimees on kodus vaid seetõttu, et ravib põlvevigastust. Põlvedega on 32-aastasel jalgpalluril muret olnud ka varem ja nii pole midagi imestada, et mees peab plaane, mida oma eluga peale hakata siis, kui sport enam ei toida. Praegu annavad arstid õnneks lootust, et Piiroja võib sügisel väljakule naasta, kuigi üle kolmekümneseid vutimehi nimetatakse jalkažargoonis juba veteranideks.
Nii pikka puhkust kui tänavu pole Raiol varem olnudki. Pärnumaal, maalilises jõekäärus asuva kodu õues lippab ringi kaks eeskujulike tõuomaduste ja käitumisega koera. Koerasport on Raio abikaasa Marje tõsine harrastus ning koerte karikad võtavad kapiserval vaat et rohkemgi ruumi kui mehe omad. Tervislikkus ei ole pere toidueelistustes kindlasti määrav. “Puhkusel olles söön kõike, mille järele isu tekib,” räägib Raio.
“Kodust eemal olles unistan ema tehtud äädikamarinaadis šašlõkist. Nüüd kevadel, kui koju tulin, toitusime mitu nädalat peamiselt sellest, mida saab grilli peal valmistada.” Kui vähegi aega, eelistab vutimees grillida puusöega, kuigi ka gaasigrill seisab terrassinurgas. “Gaasiga ei tule ikka seda õiget mekki,” arvab ta.
Kuna peres pole kumbki eriline gurmaan ega söögitegija, jagunevad köögitoimetused enam-vähem võrdselt. “Kui kodus olen, sebin mööda linna ringi nagu ergastatud aatom – nii palju asju on ajada,” tõdeb Raio ja lisab, et sageli sööb ta hoopis väljas. “Õhtul teeme vahel midagi, aga nii küll ei ole, et naine kogu aeg kokkab.”

LOE SUUREST SPORDIMEHEST JA KALASÕBRAST EDASI JUULIKUU AJAKIRJAST
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa