Asjalikult mugav ENZO

Allikas: Oma Maitse
Tallinna sadamapiirkond teeb edusamme. Kõige muu uue ja toreda seas on seal äri- ja muidulõunateks avatud peakokk Artur Ovchinnikovi juhatatav kohvik ja restoran ENZO. Tallinn, Laeva 2, www.enzocafe.ee
PROFF

Atmosfäär: 10
Teenindus: 10
Toit: 10

Kas läheksin sinna uuesti?

Kahtlemata, mitmed restoranimenüü intrigeerivad road on veel maitsmata ning kohvikus tahaks nautida pikka ja laiska hommikut.

MENÜÜ
Eelroog
Rohelise salati lehed 6.–
Kress-salat, ahjus hautatud kirsstomatid, juustukreem, porgandi-julienne
Parditarrend 8.–
Leivakrutoonid, peedivaht, küüslaugukreem

Pearoog
Flambeeritud hiidkrevetid 17.-
Tšilli-tomatikaste, kaalikajulienne
Ratatouille hooaja köögiviljadest 8.–
Tomatikreem, vürtsikatest taimedest tarrend

Dessert
Brüleekreem 6.–
Vaarikasorbett, marjad veinisiirupis

Hind kahele: 49.50


MILJÖÖ
Restoran ENZO avas uksed suurema kärata. Sisekujundus on stiilne ja detailidele orienteeritud: kaunid dekoorid ja hallikad-beežid toonid vaheldumas sooja terrakotaga seintel, pilkupüüdvad valgustipallid laes, põrandal samme summutav vaipkate, värsked lilled laudadel. Mööbel on väärikast puidust, istet saab võtta diivanitel või mugavatel toolidel, kandiliste laudade või ketaslaua taga. Ruumi poolitab hästivarustatud baar, milles asub ka koogihoolikute jalgu nõrgaks tegeva sisuga klaaslett. Restoranipoolel püüab pilku veiniriiul. Lauad on kaetud klassikalisel moel triiksirgete linade ning täiskattega,
kus on oma koht lauametallil, servjettidel ning pokaalidereal. Baari vastas, nišis, on kauni tulereaga kamin ning kogu restorani mähib endasse sulnis muusika.

TEENINDUS
Teenindust juhiks nagu nähtamatu teenindusingel. Kõik toimub õigel ajal ning detailideni läbimõeldult. Liugleme lauda, kui juba ilmub meie juurde kauni joonega ja miljööga harmoneeruvas kleidis ja koketeeriva kaelasalliga teenindaja. Meile ulatatakse magnetsüsteemiga menüü ning joogikaart, mida toetab küsimus meie aperitiivisoovi kohta. Kogu õhtu vältel oleme hellitatud tähelepanuga. Küsimustele
saame põhjalikud vastused, roogade serveerimisel antakse täpselt teada nende komponente ja kordagi
ei unustata täpsustamast meie joogisoove.

TOIT
Menüü on huvitav ning mitmekesine, sisaldades hooajalisi tooraineid. Valikus on heas tasakaalus nii liharoogi kui ka mereande, kuid samas on see paindlik, tellimaks ka taimetoitu. Eelroogadest valisime kevadiselt värske rohelise salati, mis koosnes kress-salatist, ahjus hautatud kirsstomatitest, baklažaanist, pehmest juustukreemist ja krõmpsuvast porgandi-julienne’ist. Lumivalgel taldrikul serveeritud salat on nii ilus ja värviline, et esmalt on kahju seda värvide harmooniat rikkuda. Puhta maitsega parditarrend serveeritakse väikeses klaaspurgis, lisaks on salatitriip, milles imeõhukesed leivarattad, värske salat, redis, pehme sisuga vutimunad, mahlane peedivaht ja delikaatne küüslaugukreem.
Vahepalaks saame nautida vaatemängulist jõhvika-granita’t. Pearoaks valime Pernod’ga flambeeritud hiidkrevetid, mille positiivselt üllatavaks kaaslaseks on tempura-kaalikas. Ratatouille märksõnad on värv, tekstuur ja maitseharmoonia, see on peen käsitöö, kus köögiviljad on omandanud geomeetriliste kujundite vormid: kerad, kuubikud ja silindrid (loe: rullid). Lainelisel taldrikul koos filigraansete besee- ja astelpajunööpide, marjajäätise, imeõhukese õunarattaga serveeritud brüleekreemi ning suhkruglasuur valati meie silme all üle Cointreauga.
Sinise leegiga põlenud liköör lisas klassikalisele desserdile uue dimensiooni, kus keelel said kokku koorekreem, krõmpsuv karamell ja erksust lisav aimatav alkohol. Imeteldav on Artur Ovchinnikovi oskus ühendada mitmed maitsed harmooniliseks tervikuks.


PROFAAN
Filoloog (39)
IT-haldur (45)

Atmosfäär: 8
Teenindus: 8
Toit: 9

Kas läheksin sinna uuesti?

Söögi mõttes ikka – head söögid on.

MENÜÜ
Eelroog
Peakoka tervitus amusebouche (hirvetarrend) 0.–
Klassikaline vichyssoise 6.–
Parditarrend 8.–
Vahepalaks jõhvikagranita 0.–

Pearoog
Flambeeritud hiidkrevetid 17.–
Maisikana à la coq au vin 22.–

Dessert
Kuuma šokolaadi nauding hanemaksaga 8.–
Mascarpone-kreem lavendli ja Vana Tallinnaga 6.–

Hind kahele: 77.50

MILJÖÖ
ENZO jaguneb kohvikuks ja restoraniks. Laupäeva pärastlõunal valitses ärirestoranis ootuspärane inimtühjus – kes siis puhkepäeval tööd teeb! –, kohvikus olid aga pered koos lastega mõnusalt aega veetmas. Aknaist avanev vaade hetkel veel silmarõõmu ei paku, tühermaas on ... potentsiaali, et ehk kunagi see ilme ikka paraneb. Sisemuseski suurt toretsemist pole ning pearõhk on jäetud söökidele – las need pääsevad mõjule. Mööbel on mugav ja tagasihoidlik, laudade kohal siravad lambikerad, pisikest edevust, elegantsi ja soojust loovad värskete lilledega kaetud betoonpostid. Kõrgel veiniriiulil on seinas oma koht. Kokkuvõttes on ENZO-s mugav ja asjalik olla. Ainus kohenduskoht oleks vast menüü õigekiri – kui valitsusele antakse sada kriitikavaba päeva, siis sama ajaga võiks ka restoranis sellised pisiasjad korda saada.

TEENINDUS
Teenindajad on võib-olla eelkõige slaavi ärimeeste jaoks ideaalseimad, aga ka ülejäänud külastajatega saadakse kenasti hakkama. “Kuidas see sõna eesti keeles ongi? Jah, muidugi – tarretis.” Hingetõmbeaega antakse parajalt, peakokalt saabuvad teenindaja diskreetse naeratuse saatel šarmantsed tellimusvälised tervitus- ja vahepalad. Kokkuvõttes on päris hea hoolitsetud tunne, teenindaja
oskus tunnustavalt noogutada kliendi tehtud valikute peale mõjub kõrvusttõstvalt ja söögikäikude vahel on
küsimused maitsvuse kohta täiesti parajaks timmitud ehk siis meeldivalt tagasihoidlikud ja laudkonna vestlust mitte segavad.

TOIT
Toit on ENZO parim osa. See on korralikult läbi mõeldud ja järgnevused ilusti paika pandud. Ovchinnikov teab, et suur osa süüakse ka silmadega, ning seda on tunda: aurupilvi, leeke, laavakivilt serveerimist ja muid efekte jagub parajal määral. Väärib rõhutamist, et portsud on kõige oma gurmeelikkuse juures suured ja kolmekäigulise lõuna söömine vajab parajat otsustavust. Suvel tulevat menüüsse lausa 260-grammised steigid, aga praegugi maandus taldrikule üllatuslikult pool maisikana, olles nii meeldivas ehtprantslaslikus küpsusastmes, et kondid-luud eemaldusid just parajalt ja sööjas ebamugavat piinlikkustunnet tekitamata. Teise pearoa suurim üllatus oli, et kaalika-julienne sobib hiidkrevettidega tohutult hästi. Pearoogadele eelnenud vichyssoise- supp oli jahedavõitu kevadilmale sobivalt hoopis soe ja selle siidises tekstuuris paiskus kerge lusikasurve peale lahti vedel munakollane, kaetuna krõbedate kartuliniidikeste ja muu toredaga. Parditarrend oli klaasnõus serveeritult keset taldrikut väärikalt suur sammas, seda ümbritses ahjuküüslaugu ja sibulapärlitega vääristatud salatimeri, vaheaedadeks sees õhkõrnad pitsilised leivakrutoonid. Magustoidutaldrik lainetas pinnalaotuses gaudílikult, võimaldades oma õnarustesse mahutada kõike alates hapukatest marjadest kuni magusvoogava šokolaadi-fondant’ini, parajalt hapukust saatjaks suurest laimisorbetipallist. Hanemaksa on desserdile riivitud siiski sümboolselt, selle aimamine on pigem põnev äraarvamismäng. Mahe mascarpone-magusroog pürgib tornilikult kõrgustesse krõbeda õunatartari abil, saatjaks taas suvine hapukas sorbett.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa