Ja ongi "Neikid"

Vahemerehõngulisi rütme lubav Neikid mõjub oma lühikese, ent tabava menüüga arusaadavalt ja lihtsalt. Hea teenindus sulatas isegi profi südame. Wismari 3, Tallinn, tel 660 4581
PROFF
Atmosfäär: 7
Teenindus: 8
Toit: 8
Hind kahele 48.50 €
MILJÖÖ: Hirvepargi vastas on suurte kivimajade kaisus üks hubane puumaja, mis peidab endas vastavatud restorani Neikid. Söögikoha tutvustusest leiame võlusõnad kõigile tervisliku toidu eelistajaile – Vahemere köök. Sisse astudes võtab meid vastu salatiroheliste seinajoonistega saal ja tumepruun sammastega baarilett. Söögisaale on Neikidis neli, suuremaid-väiksemaid, intiimsemaid ja avatumaid. Valgustid on majale sobivalt väärikad, tuntud vormid 1960-ndatest. Lisavalgust voogab seinalampidest, just nii sobivalt, et menüü oleks loetav. Eraldi tasub märkida tualettruumi, mis moekalt unisex ja nii ruumikas, et edevam sugupool mahub peegli ees kleiti keerutama. Restorani tumeda laudisega ruumid on elavdatud potitaimedega, akende ees on pikad valged, põrandani voogavad kardinad. Tillukese miinuse toovad pesuainejälgedega ja poleerimata klaasid, triikimata laudlinad ning paberservjetid, mis mõjuvad kangaslinade ja kaetud toolide kõrval kohatult. Üldmulje on hubane ning seda raamistab mahe muusika.

TEENINDUS:
Jätsime trööstitu sügisõhtu seljataha ja vajutasime aastatega inimkäele sobivaks vormunud ukselinki. Meid tervitas sõbralik ja kiire teenindaja, kes pakkus võimalust valida sobivaim laud, juhatas riidenagi asukohta, tutvustas paari sõnaga ülejäänud maja ning sobiva pausi järel, kui olime ennast lauda sisse seadnud, tõi menüüd ja küsis joogisoovi. Sellega olime saanud meeldiva sissejuhatuse kohanemiseks, oma esmamuljete jagamiseks ning aega menüüga tutvumiseks. Märkasime ka meie teenindaja kogenematuma kolleegi väga delikaatset juhendamist ning ühe apsu nutikat parandust. Braavo! Kogu õhtu vältel olime ümbritsetud siira tähelepanu ja kõigi soovide arvestamisega. Teada on, et kaks komponenti – meeldejääv ja suussulav toit ning empaatiline teenindus – toovad alati kliendi tagasi.
TOIT: Menüü oli lühike, kuid parajat Vahemere särtsu täis. Neli isutekitajat, viis pearooga ning kolm desserti. Lihtne ja lõbus valik. Alustasime tomatisupist ja Neikidi salatist. Supp oli sügiseselt kahvatuoranžikat värvi, pinnal õli-pestotäpid. Maitsest ootasime rohkem tomati happelist intensiivsust ja arvasime, et pimetestil ei tunnistaks supi peamiseks tooraineks tomatit, vaid muid, domineerivaid köögivilju. Leem oli konsistentsilt sobivalt tihe ja vaatamata meie tomatiootusele maitsev. “Vitamiine!” hüüdis organism ahastavalt ja lauale asetati Neikidi salat. Salatilehtede valik piirdus kahjuks kahe sordiga, ahjukuivatatud saiakuubikutega, mida ei saa nimetada krutoonideks, frititud kanatükkide ja majoneesikastmega. Hing ihkas rikkalikuma salativaliku ja tervislikuma õlikastme järele. Pearoad rõõmustasid: tursk, mis oli leidnud pesa aïoli-katte all, oli mahlane ja hõrk. Pardi-confi t’ kaaslaseks oli üks parimaid risotosid, mida oleme maitsnud: paraja pehmusega riis, klaasjad sibulad ja sügav puravikumaitse. Desserdivalik langes fondant’i ja Mojito-magustoidu kasuks. Fondant peletas oma pehme šokolaadisüdamega sügiskaamost ja Mojito-dessert, millel oli juures ka rummisisalduse hoiatus, soojendas hinge.

PROFAAN
Kunstiteadlane, 37
Režissöör, 38

Atmosfäär: 9
Teenindus: 8
Toit: 7
Hind kahele 66 €

MILJÖÖ: Restorani lähinaabriteks on Kaitseliidu, prokuratuuri ja Taani saatkonna suletud kindlused. Elu, inimesi ja söögikohti Wismari piirkonnas pole, seega on uus koht väga teretulnud. Maja ise on mõnus “eestikas”: väljast puust, natuke räbal, seest ootamatult avar ja samas intiimne. Sume valgus ja sobiva volüümiga isikupärane muusika mõjuvad ja viivad kohe teemasse. Kuigi tänav on vaikne ja kõrvaline, mõnutab restoranis palju rahvast. Õhus on uue koha erutust ja kohmetust. Millegipärast tunduvad kõik külastajad hirmus intelligentsed ja teenindajad head inimesed. Läppareid on laudadel mõõdukalt ja räägitakse isegi ilma telefonideta. Ruumid pole ei üle- ega aladisainitud. Istume hoovipoolses toas, aknast paistab suur päikesepoolne terrass. Suvi ei lõpe mitte iial, ammugi siis oktoobrikuus.
TEENINDUS: Meie ettekandjaks on armas “Gwyneth Paltrow”. Kohaliku temperamendi kohaselt algul pisut uje. Teenindus on siiski tipp-topp, pole liialt pealetükkiv ja samas ei jäeta meid ka kauaks ootama, ühesõnaga tempo on balansis. Sümpaatne on näha, et meist suuremate kõrvallaudadega tegelevad kõik ettekandjad. Kuni menüüd loeme, istub naabrusesse eestikeelne hispaania aktsendiga mees, asub oma seltskonda ootama ja tellib aperitiiviks õunamahla. Ettekandja uurib – kas ta käis ka päeval? “Jah.” ”Siis on õunamahl maja poolt, kuna pidite tol korral liiga kaua ootama.”
Saabub leivakorv. Tõesti jube hea sepik, mida küpsetatakse kohapeal. Väga ohtlik enne põhisööki. Plaanime laua alla ära peita, et hiljem magustoiduks süüa, aga kogemata saavad ikka kõik viilud otsa.
TOIT: Escalibada: imeilus ja täiuslik maitsebukett. Kitsejuust oli põnevalt sulanud, paprika müstiliselt pehme, kuid samas värske paprika maitsega! Baklažaan jumalik, nagu ainult nüüdseks väljasurnud Kopli salakohad seda teha oskasid. Kreemjas tomatisupp sibulaga on püree, kuhu oli üks suur salapärane tükk uputatud. Väga hea maitsega, aga sibulat küll ei oleks aimanud, kui poleks teadnud. Maitses hästi, aga ei saanud aru, mis tükk see oli. “Kas see oli positiivne?” küsis tagasisidest huvitatud ettekandja. Jah ja ei, sest esimese assotsiatsioonina tuli pähe sojast võltsliha. Aga tegelikult oli see kuulus sepik. Part risotoga koosnes seenerisotost, mida isegi vahel teeme, oli nagu päris, part aga maitses paraku nagu esimese, teise ja isegi kolmanda nooruse ületanud keedukana. Ja kuna odrahall risoto on oma olemusel juba kole, siis part oli veel koledam. Kalaroogade seas pakutud tursk oli kahjuks otsas. Lõhe oli üle- ja kuivaks küpsetatud. Tükk oli aga piisavalt suur, et puhta kala mõnu soolast rikutud pärismaalasele kohale jõuaks. Jahusel kastmel maitset väga ei olnud, pigem jahu kui selleri oma. Salapärane mõrkjas kapsaline lisandiks oli see-eest väga hea. Kataloonia kreem oli fantastiline, krõbe ja mõrkjas karamellkiht peal. Mojito-magustoidul valab meie Gwyneth Paltrow sorbetipallid rummiga üle. Ausalt ja uhkelt. Mitte nagu väiklase mensuuriga kõrtsis. Väga hea, ja peab kiirelt ahmima, et see kõik likööriks ei muutuks. Inimlikult uje “Gwyneth” lobiseb meiega sundimatult ja sõbralikult. Eesti ja maailm on ilus koht, isiklikud kohustused ja mured on ununenud.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa