Peotoidud  » Jõulud

Isetehtud verivorstid

Keskmine hinne: 3.5 Allikas: Oma Maitse Autor: Riina Kaabel
Verivorsti tegemine pole mingi käkitegu. Ent need, kel pasteet juba hästi õnnestub, võtke vastu järgmine väljakutse meie oma taluköögist.
Valmistusaeg: üle 60 min
Kogus: 1 portsjon
1. Keeda pehmeks pestud kruubid ja jahuta need maha. Kruubid keevad vähemalt kaks tundi. Samuti keeda pehmeks seapõsk.
2. Lõika seapõsks parajateks kuubikuteks. Pekitükk peab selline olema, et ikka tunned vorstis pekki. Aga eks see ole maitse asi.
3. Haki peeneks sibul ja küüslaugu. See läheb kaussi peki hulka.
4. Seo loorberilehed ja vürtsiterad riidelapi sisse ja haamerdab peeneks. Nii on tõhusam kui uhmris, kuid võib kasutada ka vana kohviveskit. Loorber, vürts, purustatud must pipar ja majoraan segatakse pekikuubikute juurde.
5. Seejärel lisa kruubid ja sega kõik korralikult läbi.
6. Mul on kasutada eelmisel päeval võetud veri. Et veri seistes klimpi ei hüübiks, on sellele kõvasti soola lisatud. Seetõttu on kruubid ja pekk jällegi keedetud ilma soolata.
7. Õige konsistentsiga vorstisegu nõuab kogemust. Et segu saaks ühtlane, tasub see käe vahel läbi mudida. Segamine tekitab veidra ludiseva heli.
8. Segu peaks olema nii vedel, et seda ei ole vaja jõuga läbi lehtri lükata, vaid see valgub väikese kaasaaitamisega allapoole ja seda on lihtne näppudega soolt mööda edasi lükata. Mida vedelam, seda verivorstilikum ja seda kindlam, et vorstid ei lähe keetes lõhki. Kui ei ole endas päris kindel, tasub alguses teha tahedam tainas ja toppimise käigus vajadusel verd juurde segada.
9. Nüüd peseb Riina käed korraks puhtaks, et lõigata valmis niidid. Ta kerib niidi ümber harali sõrmedega käelaba ja lõikab keerud ühest kohast katki. Tulemuseks on umbes 20 cm pikkused jupid. Kui üksi vorste teed, siis tasub piisav varu niite paraja vahega käepärasesse kohta, nt vorstisegunõu servale, laduda.
10. See tehtud, võtab Riina vanaemaaegse vorstilehtri. Kuna vana pulk on kadunud, siis ajab asja ära ka lihahaamri vars, mis mahub parajasti lehtriavasse. Ta võtab kausist ühe soolika, tõmbab näppudega liigse vee sellelt ära, otsib otsa üles ja tõmbab ümber lehtri alumise osa. Soolika mugav pikkus on umbes 50 cm, pikem võib hakata rebenema.
11. Kui soolikas on lehtri otsas, võib hakata vorstisegu lehtrist sisse valama. Ühe käega hoiad lehtrit, teisega vaheldumisi tõstad segu lehtrisse ja aitad pulgaga tagant. Kui segu on juba sooles, võid seda näppudega allapoole, kuni otsani lükata. Soolikasse sattunud õhk tuleks ka näppude vahel välja siluda.
12. Kui terve soolikas on pehmelt vorstisegu täis, võta ülemine ots lehtri küljest ära ja seo see sõlme. Esimene vorst tuleb soole ülemisest otsast ja mõistlik vorsti pikkus on 10–12 cm – kui see keetmisel puruneb, on kahju väiksem kui pika vorsti puhul. Soolikas seotakse niitide abil ühesuurusteks pehmeteks vorstideks, mida annab peopesal lapikuks vajutada. Kõige viimaks tehakse sõlm või kinnitatakse niit soole alumisse otsa. 50 cm pikkusest soolest saab umbes viiest vorstist koosneva rodu. Samamoodi topitakse ja seotakse kõik vorstid.
13. Nüüd pane vorstid suure potiga keema. Keeda umbes 20 minutit. Keetmisel paisuvad vorstid ilusaks ümaraks. Vorstid on valmis, kui tikuga torgatud august immitsev vedelik ei ole enam verine.
14. Keedetud vorstirõngad laotakse jahtuma. Jahutatud vorstid säilivad külmkapis ligikaudu kaks nädalat.
Antud kogusest saad 30-40 vorstikest.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
xyz 17.dets 2012 19:12
Väga võõras tegemine. Pole kunagi pekki keetnud, Selline hea läbikasvanud rasvasepoolne liha (ja seda ohtrasti ) tuleb pruunistada ja samast rasvast läbi ka sibul ja väike küüslauguküüs. Mina panen alati ka piparmünti. Minul on aastatega väljakujunenud retseptis vähe maitseaineid: majoraan, piparrohi, piparmünt ja lihakuubikutele musta pipart peale raputada. Sibul ja küüslauk annavad maitselisa ja rohkem polegi vaja.
viiger 16.dets 2012 23:42
Ainult majoraaniga vorst on IGAV. Neli lollikindlat vorstirohtu on: majoraan, pune, iisop, piparrohi. Kui võimalik tuleb need hankida apteegist (nt. iisop ja pune) või ise kasvatada. Meirad-santamariad? Tambovi hunt söögu neid! Küüslauk? Küüslauk sobib küll valgesse vorsti ("makk" iiu keeles), aga miks teda korralikult maitsestatud verivorsti peaks vaja minema??? Märgitud neljale vorstirohule ta juurde ei anna midagi. Eelmise kommi soolamise jutu juurde - soolata võib kange soolalahusega. Saab ka kohe täpse maitse. tervitades viiger (jõuluvorstide staa?i 37aastat)
viiger 16.dets 2012 23:37
Terve, krõbeda kooriku ja sõmerja sisuga vorstid saab: 1) kupatamise temp 80kraadi, 20 - 25 minutit 2) vahetult enne ahju asetamist 40 - 50 sekundiks peaaegu keeva vette 3) kasutades nende sigade soolikaid, kellele on elu kestel vähemalt üks ussirohu kuur tehtud. 4)kupatamise ajal peab iga vorst saama 3-4 sukavarda torget selleks, et paisunud õhk välja lasta. 5) vältides vere ülemäärast soolamist - osa kristalle ei lahustu ning vigastavad omalt poolt soolikat. 6) nagu mudrikegi märkis - pekk tuleb praadida. Siis jõuab rasv kogu vorstipudru iga ivani ja soolikas püsib terve.
stiux 23.nov 2012 21:12
Murdike,äkki õpetad kuidas verikäkki teha
Urve 02.jaan 2012 19:45
Mitte tikuga ei tehta vorstisse auke vaid peenema sukanõelaga.
vorstitegija 22.dets 2011 21:17
Soolikaid ja verd saab turult. Rakvere lihakombinaat müüb pakendatud sea kõversooli - 15 m pakis, 5 eurot. Verd müüakse 1,5-liitristes pudelites, 4 eurot pudel. Aga hommikul peab minema, nagu turule ikka. Ise lõpetasin just suure vorstiteo, nii et jõulud võivad tulla! :) Edu kõikidele vorstimeistritele ja häid saabuvaid jõule!
laren 22.dets 2011 19:21
hoohhoohohoohohohoo-
hohohoohohoohohooh ohohoohohohoho väga hea
ary 22.dets 2011 13:12
aga ikkagi- kust ma saan soolikaid?kui mul pole kedagi tuttavat, kust ma neid siis saaksin?
murdike 21.dets 2011 18:54
Kallid vorstimeistrid, ärge vaevake end ja viitke aega vorstide sidumisega. Väga edukalt ajab asja ära topitud vorsisoolele paari keeru sissekeeramine õigete vahemaade järel, otsad jätke paar sentimeetrit tühjaks ja hoidke nendest keedupotti tõstes kinni, kuumas vees tõmbuvad tühjad otsad kohe kokku. Keetmisel ei tohi lasta mulinal keeda, ainult vaevu peab vesi värelema ja kruubid peavad olema enne peaaegu pehmeks keenud, liiga kõvaks jäänud kruubid ajavad vorstid keetmise ajal lõhki. Pekikuubikud ja sibulad olen alati praadinud, mitte kunagi keetnud, punet tuleb panna üsna lahkesti ja paha ei tee ka ingveripulbri lisamine. Kõik maitseained panen enne vere lisamist, siis on hea maitsta, sool on sellisel juhul tunnetuse küsimus, aga ei karda ka verega segu suhu pista. Olen aastakümneid ise sellisel viisil verivorsti teinud, vanaema käest õpitud, Ka kõige paremad verikäkid valmivad ikka oma köögis. Head vorstilõhnalist jõuluaega!
Siesta 21.dets 2011 10:45
Tegime ka ikka vanasti ise vorste aga nüüd pole enam soolikaid kuskilt saada...
METSAMUTT50 21.dets 2011 01:03
Teen samuti,aga segule veel veidi köömneid lisan.
1