Rahvusköögid  » Eesti

Rukkileib

Keskmine hinne: 3.61 Allikas: Eesti Naine Autor: Hele-Mai Alamaa
Leivategu on puhas teraapia. See õnnetunne, mis valdab sind kogu protsessi käigus, on täiesti  kirjeldamatu. Iga kord oleks nagu miskit suurt ja olulist korda saatnud. Esiteks tuleb hankida juuretis. See ei ole keeruline, keegi ikka tunneb kedagi, kel parasjagu leivapoeg üle. Küsige julgesti, nii tore on pojakene edasi anda. Ka meie mahepoodides on juuretist müügil.
Valmistusaeg: üle 60 min
Juuretis sega liitri käesooja vee ja kahe klaasi täistera-rukkijahuga. Peaks tekkima paras kört. Kauss kata rätiku, kaane või toidukilega ja pane hapnema. Nii 12–18 tundi. Mulle meeldib pisut hapum leib, hoian 18 tunni kanti. Tuult ligi lasta ei tohi, kauss võiks olla põrandakütte peal vannitoas, saunalaval või kus iganes soojas ja vaikses kohas. Nüüd ongi aeg päris tainas valmis segada. Lisa sool, suhkur, linaseemned, jahu, koriander. Linnasejahu või maltoosa, kui soovid tumedamat ja karamellisemat leiba. Mina tainast ei sõtku, segan lihtsalt puulusikaga korralikult segamini. Kui vormis küpsetada, võiks tekstuur olla pisut vedelam, peaaegu voolav. Eks see kõik on tunnetamise küsimus.
Nüüd on aeg soovi korral tainast maitsestada. Seekord teen kolm eri maitsega leiba: küüslaugu-, puuvilja- ja seemneleiva. Tõstan paraja portsu eraldi kaussi ja segan lisandid hulka, alles siis valan võiga määritud vormi. Sellest kogusest tuleb kolm vormitäit. Tainast panen ainult ühe kolmandiku, siis jääb kerkimiseks ruumi, leib ei ole lõpuks nii meeletult kõrge ja suur ning seest küpseb korralikult läbi. Harilikult on  leivaretseptides kogused suuremad ja leivad tulevad hirmus kõrged. Mina teen leiba tihemini ja pisut väiksemaid. Ega inimene ei ela ju ainuüksi leivast.
Vormid lähevad taas rätikuga kaetult sooja kohta. 2–4 tundi. Tainas võiks olla kerkinud kahekordseks. Siis ahi soojaks ja vormid ahju, alul 250 kraadi ja 10 minutit, siis pritsin pealt veega ja keeran ahju 200 kraadi peale. Küpsetan veel umbes 40 minutit. Vahepeal kastan veel koorikut veega. Ahjust välja võttes kummutan vormid tagurpidi suurele lõikelauale ja lasen 10 minutit rahuneda. Kuum aur lööb leiva tavaliselt vormi küljest lahti. Siis hõõrun kooriku külma võitükiga üle ja keeran pätsid küpsetuspaberisse.
Nüüd kannatust. Süüa kohe küll ei saa. Kuum leib on nätske, ei kannata lõigatagi. Seda suurem on Tunne, kui
lõpuks võib võid määrida.

NB: Seemnesegu ehk Maitse nr 3 kogus võiks olla ühtekokku ühe klaasi jagu.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Willu 30.mai 2013 00:42
...Aga..kuidas tabada ära Borodinoo,(Saaremaa leiva) maitse? Isegi praegune Saaremaa leib on lahja koopia kunagisest (nõukaaegsest) leivast.
epp enno 22.veeb 2013 11:55
tore retsept,ei ole kanepiseemneid kasutanud,lisan köömneid,mulle nad meeldivad
1