Baklažaan

ingl.k: eggplant, aubergine
ladina k: [Solanum melongena]

• Päritolu:Ida-India

• Soojuse suhtes on baklažaan tunduvalt nõudlikum kui tomat. Kasvu periood on 130-180 päeva. Istikuid tuleb ettekasvatada. Õied on väga dekoratiivsed, sarnanevad kartuliõitega, kuid on suuremad ja enamikul sortidel violetsed. Viljad on erinevad nii kujult (ümmargused, ovaalsed, pirnikujulised), suuruselt (40-1000 g) kui ka värvuselt (kollased, valkjad, rohelised, punased, violetsed). Baklažaani viljad sisaldavad peale toitainete, vitamiinide ja mineraalsoolade veel aineid, mille toimel väheneb kolesteriinisisaldus veres.
• Baklažaanist valmistatud toit meenutab maitselt praetud seeni.

• Küpse baklažaani äratundmiseks vajutage sõrmega viljale. Kui viljaliha alguses annab küll järele, kuid siis taastab algse oleku, on küpsusaste söömiseks sobiv. Kui lohk jääb püsima, on vili üleküpsenud — sellise vilja sisu võib olla liiga jahune. Kui aga lohku üldse ei teki, on baklažaan korjatud liiga vara, seega toores.

• Baklažaan on kiiresti riknev toiduaine. Seistes muutub maitse mõruks. Noore baklažaani koor on enamasti söödav, vanemad viljad peaks koorima. Kuna õhu käes kaotab viljaliha kiiresti oma värvi, tuleb baklažaani lõigata vahetult enne kasutamist. Et eraldada viljalihast liigset vett, parandada maitset ja säilitada värvust, võite puistada baklažaani viiludele soola (võib ka sidrunimahla). Nii saate liigse vee välja nõrutada. Kõik baklažaanid ei ole mõrkjad ega vaja sellist töötlust. Kui tunnete kibedat maitset, siis seda aitab vähendada vilja koorimine ja leotamine vees.

Loe pikemalt Tunne toitu - baklažaan ehk pommu

 

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa