Tsitrulised

  • Apelsini-, sidruni-, mandariini- kreibi-, pomeli-, bergamoti-, laimipuu jpt. kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud.
  • Tsitruselised (Aurantioideae) pole mitte omaette taimesugukond, vaid ruudiliste alamsugukond.
  • Lisaks tsitruse perekonnale kuuluvad siia veel kinkanipuu (Fortunella), kalamondiinipuu (x Citrofortunella), liitlehtedega heitlehine väheväärtuslike viljadega hekitaim Põhja- ja Kesk-Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C. dendata on viljad mustsõstra-, Lõuna-Hiinast pärit liigil C. lansium (wampi) aga laimimaitselised. Indias ja Birmas kasvava astlalise ja heitlehise hindude püha puu Aegle (beli, Bengali küdoonia, kuldõun) viljadest tehakse õli, jooke ja riidevärve. Indiast Jaavani kasvaval üheliigilisel perekonnal Limonia (elevandiõun, metsõun) on söödavad viljad, tema lehti armastavad süüa aga elevandid. 16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (5-10m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud. Mõlemasugulised õied kinnituvad võrsele ühe või mõnekaupa. Igas õies on 4-5 tupp- ja 5 kroonlehte ning 20-60 kimbuna asetsevast tolmukat. Tsitruseliste võrsed on sageli astlalised ja leheroots tiivuline. Tiiva kuju ja suuruse järgi saab otsustada, kellega tegu. Ehituse järgi on tsitruseliste vili pomerants ehk hesperiid. Seda viljatüüpi iseloomustab õlikäikuderikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest (nn. koor), selle all olev valge õhukoerikas keskmine kest ja mahlarohke söödav sisekest. Kujult on vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 8-15 segmendiks. Tsitruselisi kasvatatakse kõige enam USA lõunaosas, Vahemeremaades, Brasiilias ja Lääne-India saarestikus. Vilju ja selle mitmesuguseid saadusi kasutatakse toiduks, vitamiinirikka mahla valmistamiseks, mineraalvee maitsestamiseks, taimekaitses, naha parkimiseks, kosmeetikas ja aroomiteraapias. Kasvatatakse peamiselt apomiktilisi (nähtus, kus vili areneb ilma viljastumata, nagu võilillel, maranal, murakal, kortslehel ) sorte ja hübriide. Tsitruselisi paljundatakse peamiselt pookimise teel, vahel ka pistikutega. Kodus võib igaüks proovida poest ostetud vilja seest leitud seemneid külvata, mis enamasti idanevad mõne nädala jooksul. Viljade maitsmiseks varuge kannatust, sest õitsemiseni võib kuluda hulk aastaid.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa