E951 - Aspartaam

2010. aasta suvel pöördus Euroopa Komisjon Euroopa toiduohutusameti (EFSA) poole palvega uurida täiendavalt, kas kõige enam toiduainetes kasutatav kunstlik magusaine aspartaam on ikka inimeste tervisele ohutu. Algselt olid EFSA-l aspartaamiuuringud kavas alles aastal 2020, kuid Euroopa Komisjon palus nendega alustada koheselt, kuna viimasel ajal on esitatud aine ohutuse kohta äärmiselt vastuolulisi väiteid. Praegu kehtivate soovituste kohaselt võib aspartaami tarbida kuni 40 milligrammi ühe kehakaalu kilogrammi kohta päevas, tõenäoliselt muudetakse soovitavat kogust tulevikus väiksemaks.
Aspartaam kiideti heaks alles 1981. aastal ja seda ka ainult “kuivades toitudes”. Aastaid keelduti ainele luba andmast, kuna katsealused loomad kannatasid atakkide ja ajuvähi all.
Aspartaam muutub inimese seedekulglas asparagiinhappeks, fenüülalaniiniks ja metanooliks. Kahte viimast peetaksegi ebasoovitavateks. Ühel inimesel 10 000 seast esineb fenüülketonuuria, sellepärast on aspartaami sisaldavate toiduainete märgistusel hoiatus, et see sisaldab fenüülalaniini.
Magusus: 100–200 korda suhkrust magusam. Ei talu kuumutamist.
Ohutu päevane kogus (ADI): 40 mg/kg

Kasutusala:

Karastusjoogid, mahlad, hapendatud piimatooted, jäätis, suhkruasendajad, närimiskummi.

Omadused:
Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja.

Kõrvalmõjud:
Mõned inimesed võivad olla allergilised aspartaamile. Võib tekitada peavalu, loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjuks peetakse selliseid meeleoluhäireid nagu näiteks ahistustunne, ärritustunne, masendus. Tekitab ka unetust, pearinglemist, väsimustunnet. Võib tekitada ka astmat.

Allikas: Nädalakiri Naised, autor Kerli Jõeäär

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa