Kissell

  • inglise k: kissel
  • soome k: kiisseli

Arvatavasti on sõna “kissell” tuletatud venekeelsest kislõi ehk hapu ning ka roog ise on tulnud meile idanaabritelt. Läänemaailma kokaraamatud ja entsüklopeediad igatahes annavad märksõna kissel seletuseks “vene järelroog”.

Väikesi nippe. Algaja kissellimeistri keedunõusse võib mahlakisselli asemel hõlpsasti tekkida värviline magus tapeediliim – veniv ja kleepuv, täis ei tea kust ilmunud klimpe. Viimaste vältimiseks segage kartulijahu rohke vedelikuga hästi läbi vahetult enne lisamist keematõusnud vedelikule. Tõstke keedunõu pliidilt ja kallake sinna tärkliselahus peene ühtlase nirena. Samal ajal segage kisselli mööda poti põhja rahulike ringikujuliste liigutustega.

Kuumutamine. Tõstke pott uuesti pliidile ja kuumutage kisselli aeglasel kuumusel ja ilma segamata vaid sedavõrd, et supp pakseneks ning piimjas värvus kaoks. Paar-kolm põhjast pinnale tõusvat suurt mulli on märgiks, et on aeg keedunõu pliidilt ära tõsta. Liiga paksuks osutunud kisselli saab vedeldada vähese keedetud vee juurdesegamisega. Kui kissell on jäänud liiga vedelaks, on otstarbekam sellega leppida, et mitte riskida klimpide ja kleepuvusega.

Jahutamine. Et pinnale ei tekiks nahka, jahutage kissell ilma kaaneta õhukese suhkrukihiga kaetult või hoolega suletud kaane all. Ooteaja lühendamiseks tõstke pott külma vette.

Säilitamine. Suuremat kogust valmiskeedetud kisselli saab hoida mõned päevad toatemperatuuril, kuid juba neljandal päeval algab paratamatu käärimine. Külmkapis kaotab kissell maitse ja muutub häguseks.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa