Maitseürdid

  • inglise k: herbs
  • soome k: mausteyrtit

Maitse- ja lõhnataimed on inimkonna elus rolli mänginud juba vähemalt viis tuhat aastat. Kirjalikke ülestähendusi selle kohta pakuvad nii muistsed Hiina ürikud kui Egiptuse papüürused.

Ajalugu.
Ajaloo hämarusse jäänud aegadel pruugiti ürte haiguste ravimiseks, halbade lõhnade eemaldamiseks ning surnukehade balsameerimiseks. Hiljem õpiti ürtidega roogi ja jooke maitsestama ning ka nende säilivust parandama. Lõhnaürtidega on korraldatud salajasi riituseid, ürtidest pruulitud nõiajookide abil on püütud niihästi ihaldatus armastust äratada kui vihavaenlasele kahju tekitada. Tänapäeval on mitmed eeltoodud kasutusviisid vähemalt arenenud riikides unustusehõlma vajunud, kuid huvi ürtide vastu pole siiski nõrgenud.

Meelierutavaid maitseid ja lõhnu peitvad ürditopsid on leidnud kindla koha neilgi riiulitel, kus vanasti igavlesid vaid sool ja pipar. Aknalaual on pelargoon loovutanud koha basiiliku- ja melissipottidele. Ürdilembust soodustab ka kasvav kiindumus vahemerelisse kokakunsti, mille värvikaid ja hõrgutavaid ande peetakse maailmas eriti tervislikeks. Vahemerelise köögi üheks alussambaks on just maitseürdid. Just basiilik, pune, rosmariin, estragon, salvei, majoraan ja tüümian toovad tuppa Vahemere vastupandamatud aroomid ning maitsed.

Tervendavad omadused.
Usk maitsetaimede tervistavatesse omadustesse tugevneb järjest. Juba 19. sajandil oli teada, et ürdid sisaldavad rohkesti vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiide ning mitmeid park- ja mõruaineid. Just seetõttu tõstavad ürdid organismi toonust, soodustavad seedimist ja vedeliku eritumist, kiirendavad ainevahetust ning mõjuvad soodsalt närvisüsteemile. Tänapäeval on pakkuda ka rohkesti kirjasõna, kus üksikasjaliselt kirjeldatakse tervisehädade leevendamist maitseürtide abiga. Säilitav toime. 20. sajandil leiti teaduslik põhjendus mitmete ürtide desinfitseerivale ja toiduaineid säilitavale toimele. Viimase aastakümne avastuste hulka kuulub aktiivsete antioksüdantidena toimivate ühendite leidmine majoraanist, salveist ja punest. Tasakaalustatult toituva terve inimese organism toodab ise küllaldasel määral antioksüdante. Kui paljud meist aga võivad kiidelda laitmatu tervise ja igati õigete toitumisharjumustega?

Elu koos ürtidega.
Kuidas alustada, kui siiani olete pruukinud vaid rohelist sibulat ja tilli? Kui mitte teie enda, siis sõbra aias kasvavad kindlasti piparmündi- ja sidrunmelissi puhmad. Proovige nende toimet magusroogades ja jookides. Tüümiani ehk aedliivateed või sellega maitsestatud õli katsetage esmakordselt kala praadimisel, metsaserval puhmadena kasvava pune peenestatud lehti raputage liharoogadesse. Lõunamaistest ürtidest võiks esimesena sõbruneda basiilikuga.
Ürtide kroonimata kuningaks peetava taime võrratult vürtsikas aroom ning vaimustav maitse sobivad ideaalselt kõige itaaliapärase – tomati, juustu, pitsa, pasta ja riisi – juurde, kuid raputage seda kindlasti ka omlettide, köögiviljasuppide, salatite, pirukatäidiste ja kastmete hulka.

Säilitamine.
Kõikide reeglite kohaselt kuivatatud ja pakitud maitseürdid on tänapäeval kõikidele aastaringselt kättesaadavad. Suvel võiks köögiaknal või rõdul paari maitsetaime kasvatada ka linnapere, eriti käib see tilli, murulaugu ja basiiliku kohta (vt ka Nädalalood). Till ja murulauk seetõttu, et suvises köögis kulub neid tõesti ohtralt. Sedasama saab ka öelda basiiliku kohta, sest vähemalt suvel saab seda kuninglikku taime kogu aus ja hiilguses maitsta ka suurtest poodidest kaugel elades. Basiiliku säilitamisest külmutatult ja purki surutult ning õliga ülevalatult saate lugeda sellele ürdile pühendatud märksõna juures. Maitsetaimi ja muid maitseandjaid võiks tavapärase kuivatamise asemel säilitada õlis või äädikas. Enamikul juhtudel oleks õigem muidugi öelda vastupidi: õli ja naturaalset äädikat võiks vahelduse mõttes maitsestada.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa