Avokaado

  • ladina k: Persea americana
  • inglise k: avocado
  • soome k: avokado
  • portugali k: abacate

Pärineb Kariibi mere saartelt. Loorbeliste sugukonda kuuluv viljapuu. Pirnjad viljad on õlirohked (kuni 30%), peaaegu suhkruta, vitamiinirikkad. Hispaanlased leidsid avokaado Santa Maria lähedalt Kolombiast ja tõid sealt Euroopasse. Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad, umbes 30 cm pikkused, õied väikesed, vili pirnikujuline. Botaaniliselt on ta mari, mis võib kasvada suuruses 100 g kuni 1000 g. Et tegemist on luuviljaga, siis selle poolitamisel leiame avokaadost pähklisuuruse luustunud seemne. Kest ja seeme süüa ei kõlba.  Avokaado ehk pirnloorber on tuntud ka metsavõi ja alligaatoripähkli nime all. Sõna avokaado tuleb asteegikeelsest sõnast “ahuacatl” ning tähendab otsetõlkes munandit. Euroopas müügil olevad avokaadod on pärit peamiselt Iisraelist, aga ka Tšiilist, Argentiinast ja mujalt. Avokaadosid on erinevaid sorte, kuid populaarseimad on Hass ja Fuerte. Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju.

Väärtused. Sisaldab peale taimse rasva ohtrasti valku, B-rühma vitamiine, fosforit, kaltsiumi ja rauda.
Kasutamine. Kõige lihtsam on avokaado pooleks lõigata, seeme eemaldada ning lusikaga uuristades viljaliha ära süüa. Et avokaado viljaliha pole ei hapu ega magus, siis maitsestatakse seda kas soola, suhkru, pipra, sidruni, sinepi, veiniäädika, konjaki, rummi või mingi muu teravamaitselise lisandiga. Kuid avokaadot kasutatakse ka mitmete toitude koostises. Sellest saab edukalt valmistada kastmeid, salateid, suppe, püreed ja isegi magustoite.

Kuidas valida. Täiesti toores avokaado on kivikõva ning pisike varrejäänus on vilja küljes kõvasti kinni. Koore kerge nõtkumine pigistamisel annab teada valmimisprotsessi algusest. Tunnistust küpsest viljast annab ka vilja suhteline raskus suurusega võrreldes. Kogu vilja pehme olek, suured pehmed laigud ning vilja raputamisel kuulduv loksumine (kokkutõmbunud kivi on viljaliha küljest lahti) annavad teada vilja üleküpsemisest ja söömiskõlbmatuks muutumisest. Parimad ja rohkem pähklise maitsega salatiavokaadod on tumedakoorelised.

Säilitamine. Küpsed avokaadod säilivad külmkapi puuviljasahtlis kuni 10 päeva. Toored avokaadod valmivad kinnises paberkotis toatemperatuuril 2–3 päevaga. Protsessi kiirendab kotti pandud õun või banaan ja isegi banaanikoor, mis eraldavad küpsemist soodustavat etüleeni.

Lahtilõikamine. Lõigake viljaliha pikisuunas suure noaga läbi kuni kivini, seejärel pöörake lahtilõigatud pooli teineteise suhtes, kuni nad irduvad. Pange kiviga pool lauale, lööge suure kokanoa tera kivisse (see on küllaltki pehme) ja keerake kivi noaga välja. Et nuga vabastada, lööge kivi lõikelaual pooleks.
Tumenemise vältimine. Õliküllus ja küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapnikule ning see tumeneb kiiresti. Pritsige lõikepindu kohe sidrunimahlaga. Ka püree hulka segage veidi sidrunimahla. Jutt, nagu suudaks püreesse pandud avokaadokivi kaitsta värvimuutuste eest, kehtib vaid kiviga vahetult kokkupuutuva püree kohta. Küll aga võib poolitatud vilju, mille lõikepind on allapoole keeratud, säilitada veidi aega kergelt happelises vees (1 l vee kohta 4 sl sidrunimahla).

Maitse säilitamine. Kuumutamine muudab avokaado kibedaks. Seepärast kasutage seda väärtuslikku vilja kas toorelt või lisage muudele toiduainetele alles pärast roa pliidilt tõstmist.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa