Ebaküdoonia

  • inglise k:  flowering quince
  • soome k: ruusukvitteni

Ida-Aasiast pärinev taimeperekond õuna- või pirnikujuliste rohekate või kollakate tugevamaitseliste viljadega, mida tarvitatakse keedise, kompoti, mahla jms. valmistamiseks. Kõrgus kuni 0,4 m, laius 1,5 m. Tahab valgust, parasniisket aiamulda. Õied suured ja tumepunased. Sügisel suured sidrunisarnased viljad. Viljadest valmistatakse moose, mahlu, hoidiseid. Sobib istutada üksikult või väikeste gruppidena. Vajab talvel tugeva külma eest kaitset.
19. sajandi lõpul Jaapanist Euroopasse toodud ebaküdoonia on ilusate oranzhpunaste õite ja viljade tõttu niihästi ilupõõsas kui ka hinnatud puuviljataim.
Ebaküdoonia viljade liha on mahlakas ja tihe, pind enamasti ebatasane ja näsaline. Valminud viljadel muutub roheline põhivärvus sidrunikollaseks, pinnale ilmub vahakiht ning tekib meeldiv aroom. Pesukappi pandud viljad jätavad sinna pikaks ajaks meeldiva lõhna.  Ebaküdoonia viljad on rikkad C-vitamiini poolest.
Viljad võib lõigata viiludeks ja laduda need koos suhkruga kihiti purkidesse, olles eelnevalt eemaldanud seemned ja seemnekoja kõvad membraanid. Seismisel eraldub viljadest aromaatne mahl, mille võib viljaliha pealt ära kallata. Suur hapetesisaldus teeb ebaküdoonia viljad väga nõutavaks kondiitritööstuses, ka on neid hea hoidistada koos happevaeste puuviljade või marjadega.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa