Apelsin

perekond: Rutaceae

  • ladina k: [Citrus sinensis]
  • inglise k: Orange
  • saksa k: Orange, Apfelsine
  • soome k: appelsiini
  • rootsi k: Apelsin

Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat, kus seda tsitruselist on kasvatatud juba mitu tuhat aastat. 17. sajandil hakati apelsine kasvatama ka Hispaanias pärast seda, kui Portugali admiralid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas umbes 44 miljonit tonni apelsine ja iga inimene sööb neid ära keskmiselt 8 kg aastas. Kõrghooaeg on aprillis ja novembris. Apelsin on üks looduslik hübriid, pomeloni ja mandarini vahepealne.
Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu.  Apelsini puu on keskmise suurusega, valgete õitega ning õied lõhnavad väga hästi. Apelsinipuu õitsemisaeg on vahelduv. Õitsema hakkab ta samal ajal, kui eelmisel aastal viljad valmisid. Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13 meetri kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt. Valmisviljad korjatakse, kui nad on valmis ja vilju hoitakse jahedas.
Apelsine tuntakse kui head C-vitamiini allikat, ent pigem on see tingitud apelsinide suurest menust, mitte ainuüksi C-vitamiini sisaldusest.
Maitselt on apelsin mahlane ja hapukas.  Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad mahla valmistamiseks.
Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.
Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad ka klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid.
Mõruapelsinid, millest tuntuimaks sordiks on Seville, leiavad kasutust keediste ja marmelaadide valmistamisel ning kuulsate likööride Grand Marnier ja Curaçao maitsestamisel. Sort nimega Bergamot annab erilise maitsenüansi kuulsale musta tee brändile Earl Grey.
Valige ostmisel viljad, mis tunduvad oma suurusega võrreldes rasked, on tugeva läikiva koorega ja ilma plekkideta. Ärge otsige vaid tumeoranži värviga vilju, sest ka täiesti küpsete ja mahlaste apelsinide koor võib mõnikord olla rohekas; pealegi toonitatakse mõnikord apelsine ostjate ligimeelitamiseks toiduvärviga.
Kasutage kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud ehk fileeritud sektoritena ka puuviljasalatites, kana või linnuliha sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades.

Koorimine.
Koort on mugav eemaldada väikese lõikenokaga varustatud apelsininoa abil. Tehke sellega apelsinikoorde 4–8 ühest tipust teiseni ulatuvat uuret ja eemaldage siis koor, lükates õhukese kumera otsa tipu juurest kooresektori alla.

Koore kasutamine.
Kui te ei soovi koorest sukaadi keeta, siis riivige õhuke kollane kooreosa peene terava riiviga ära, segage vähese suhkruga ja säilitage pisikese topsiga külmkapis. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Märksõna Sukaad juurest saate ka lugeda, kuidas kiiresti valmistada nn valesukaadi küpsetiste maitsestamiseks. Sukaadi valmistamiseks kasutage vaid maheapelsinide koori.
Maitseainena on apelsinikoor vähem levinud, ent seda kasutatakse pagaritööstuses ja magustoitude maitsestamiseks nagu sidrunikoortki.  Säilitatakse kuivatatult. Apelsinikoort kuivatatakse kitsaste õhukeste mitte üle 2 mm paksuste ribadena. Peab ka kuivatatult olema oranžikas, habras ja torujalt keerdunud.

Kasutamine
. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl, marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti kasutatakse apelsine farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Tööstuslikult valmistatakse apelsiniõitest destilatsioonil apelsiniõievett. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, želeed, siirupit ja kastet.

Säililtamine
. Toatemperatuuril säilivad apelsinid umbes nädala, jahedas õhurikkas kohas paar päeva või külmkapi puuviljasahtlis kuni 2 nädalat. Apelsine võib ka sügavkülmutada.
Säilitamine (mõned sordid näiteks)
Navel, Hispaania 2-3º C 8-10 nädalat
Navel, L - Ameerika 4-5º C 4-6 nädalat
Valencia, Israel 2º C 10-14 nädalat
Scamouti, Israel 4-5º C 6-8 nädalat
ideaalne ºC 2-5º C

Keemiline koostis
: 100-s grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9 g, rasva 0,1 g, süsivesikuid 12 g, kiudaineid 1,8 g, kaloreid 47kcal, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa