Apelsinipuu

ladina k: [Citrus sinensis]

Vilja nimetus: APELSIN

Kultuurtaim, arvatakse, et apelsinipuu on pomelipuu ja mandariinipuu hübriid, tõenäoliselt selekteeritud Hiinas.
Kasvatuspiirkond: Brasiilia, USA, Hiina, Hispaania, Mehhiko.

Keemiline koostis: 100-s grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9g, rasva 0,1g, süsivesikuid 12g, kiudainet 1,8g, kaloreid 47, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.
Liigi iseloomustus: Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt.
Kvaliteedinõuded: valige ilusad terved, vigastusteta ja mustade plekkideta, mädanemistunnusteta viljad. Vältige liigselt pehmenenud vilju.
Kasutamine: Väga oluline on vilju esmalt hoolikalt pesta, sest istandusi töödeldakse mitmesuguste pestitsiididega. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl, marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Tööstuslikult valmistatakse apelsiniõitest destilatsioonil apelsiniõievett. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, želeed, siirupit ja kastet. Toatemperatuuril säilivad apelsinid umbes 1 nädala, külmikus isegi kauem. Apelsine võib ka sügavkülmutada.
Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa