Hiina köök

  • Hiinas tarvitatakse toiduks kõiki vähegi söödavaid aineid, mida looduses leidub. Valguallikateks on sea-, lamba-, kitse- ja kodulindude liha, siseelundid, ajud, nahk ja hüübind veri. Meresaadustest süüakse peale kalade trepange, meduuse, molluskeid, hai uimesid, igasuguseid karploomi jm. Omapäraseid toite valmistatakse konnadest, tigudest, vihmaussidest, päärsukeste (salangaanide) pesadesr. Kana-, pardi-, tuvi- ja teiste lindude mune tarvitatakse värskelt, kuivatatult ja eriliselt konsenteeritud. Sojaube töödelsatakse kastmeks, piimaks, pastaks ning paljudeks teisteks toodeteks. Tuntud on mitmed sojakohupiima ja -juustu liigid. Herned, oad ja läätsed asendavad tihti liha. Naatriumglutamaat (veitsiini konsentraat) annab neile toiudele lihataolise maitse. Piima, kohupiima ja juustu, võid ning margariini Hiinas üldiselt ei tarvitata. Need kuuluvad ainult laste ning haigete dieeti ja süüakse euroopastund aladel (Peking). Rasvainetest on peamiselt maapähkliõli, sea- ja kanarasv, vähem kasutatakse maisi-, seesami-, puuvilla- ja riisiõli. Teraviljadest tähtsaim on riis, vähemas ulatuses odra, nisu, sorgo, maisi ja hirsi saadused. Nuudlid on populaarsed, levivad viimasel ajal. Kastmeid paksendatakse maisitärklisega, harva jahuga. Aedviljade valik on rikkalik. Meile tuntud kõrval leidub rohkesti subtroopilisi ja troopilisi puuvilju, bataate ja pähkleid. Süüakse bambuse- ja oavõrseid, rõika- ja rediselehti. Maitseaineid lisatakse toitudele lõunapoolsetel aladel rohkem kui põhjarajoonides. Tähtsam neist on sojakaste, värske või kuivatatud ingverijuur ning mitmete vürtside segud. Rohkesti tarvitatakse siulaid, küüslauku ja porrulauku ning maitserohelist, nelki ja badaani (tähtaniis). Ka seesamiõli ning -pasta on hinnatud maitseained. Toitu hautatakse, praetakse väheses või rohkes rasvas, röstitakse, aga ei keedeta kunagi rohkes vees. Aedvilju kummutatakse vedelikutata, eneses mahlas. Kummutatakse võimalikult lühikest aega, et toitainete ja lõhna muutumine on minimaalne. Retseptides on kuumutamise kestus antud minutites või isegi sekundites. Selle vältel jäävad aedviljad tavaliselt veidi kargeks. Selleks, et need läbini kuumeneksid, segatakse neid aegajalt. Ettevalmistustööd toidu valmistamiseks on väga hoolikad. Toiduained lõigatakse enamik toitude jaoks väikesteks tükkideks. Need peavad olema täpselt ühesuurused ja ühesugused, nii nagu see vastavas toidus on ette nähtud: kuubikud, ribad, rombid, õhukesed lõigud vm. Süüakse kausikestest pulkadega, leem juuakse samast peale. Toitude kaunistamisel pannakse suur rõhk kaunile kujundusele, värvide kooskõlale ja vaheldusrikkusele. Toitude pakkumise järjekord on järgmine Külmroad - ümmargustel portselanvaagnatel 3- 6 eri sorti suupisteid. Juurde võib juua veini või teisi jooke. Kuumroad - suurtelt vaagnatelt pakutakse pidulikul juhul vähemalt kaheksat liiki kuumroogi. Neist neli peavad olema delikatesstoiduainetest, seejuures üks magusroog. Nimelt ei anta Hiinas magusrooga mitte söögikorra lõpul, vaid kuumaroogade vahel. Neli rooga võivad olla lihtsaist toiduainetest, neist üks kindlasti riisiga. Kuumaroogade seas pakutakse ka jahurooga. Kui toidu juurde juuakse veini või muud alkoholi, siis riisitoitu ei pakuta. Ilma alkoholita menüüs tuuakse riis esimesena lauale. Supp Tee. Seda võib anda kas enne külmtoite või lõpujoogina. Juuakse tassidest, ilma suhkruta. Puuviljad on laual kogu söögiaja vältel.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa