Tapas

on hispaaniakeelne üldnimetus sealsetele väikestele, sageli äärmiselt lihtsatele, kuid alati hõrgutavatele suupistetele. Ainsusevorm sõnast on tapa, mis Andaluusias tähistab katet või kaant. Enistel aegadel olevat söögikohtades olnud kombeks katta koos päikesepaistel sõpradega mõnusalt aega veetvatele külalistele serveeritav vein leivatükiga, millel ilutses soolane singi- või juustuviil. Kate oli mõeldud küll kaitseks kärbeste eest, kuid loomulikult tõstsid soolased suupisted ka jookide läbimüüki. Esialgu käis tapa joogiga tasuta kaasas, hiljem aga tuli selle eest hakata juba eraldi maksma.

Tänapäeval on tapad muutunud ääretult populaarseks ja nende valik on sõna otseses mõttes lõputu. Reeglina süüakse tapasid esimest korda keskpäeva paiku ehk enne kella kahe ajal toimuvat lõunasööki, järgmine tapasöömise tõusulaine saabub kella 8–9 vahel, millele järgneb kella 10 paiku õhtusöök. Linnades on saanud kombeks käia ühest baarist teise ja maitsta erinevaid tapasid. Kuna igaüks neist kujutab tegelikult vaid üht mehesuutäit, jõuab enne toekamat söögiaega astuda läbi päris mitmest baarist ja igaühes neist mõnusalt baariletile toetudes põske pista üks-kaks tapat.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa