Itaalia köök

Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi- ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.

Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati- või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghetti (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget nisujahu leiba, pirukaid (pitsa) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi.

Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja margariini valmisatakse vähe. Salatid tehakse õlikastemga. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid ja nendest valmistatud maiustusi- martsipani, pähklikooke, torte ning jäätisi.

Toite maitsestatakse aniisiseemnete, nelgi, pabrikapulbri ja pipraga. Väga palju lisatakse toitudele sibulaid, küüslauku, peterselli, tüümiani, basiilikumi, estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult.

Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse nisujahust, muna ja soolaga nimetatakse pastadeks. Värske pasta, pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast, nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja -täidised mis lähevad edasi põlvest- põlve. Nt ainuüksi tortellinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini pärineb Bologna linnast.

Kui palju sööb inimene aastas pastat?

  • Itaallane sööb keskmiselt 28 kg
  • USA-s keskmiselt 8 kg
  • Saksamaal keskmiselt 6 kg
  • Rootsis keskmiselt 5,5 kg

Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat.

  • Pasta säilib kuni 3 aastat
  • lihtne valmistada, ainult sool ja keedetud vesi. Arvutatakse u 1 liiter vett 100 g pasta kohta.
  • keetmisaeg ainult 4-12 minutit, oleneb pasta jämedusest.
  • 100 g kuiv pasta sisaldab 346 kcal, värske pasta aga ainult 140 kcal.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa