Jaapani köök

  • Jaapani toitude valik on meie omast väga erinev.
  • Liha kasutatakse äärmiselt vähe, seejuures peamiselt veise-, sea- ja kodulindude liha. Lihakogused on väikesed, toite valmistatakse ribadeks või väikesteks tükkideks lõigatud liha koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune hinnatakse kõrgelt.
  • Kalad ja teised mereloomad on jaapanlaste peamiseks loomsevalgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis.
  • Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad, redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad, harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi- õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili- vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult. Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm.
  • Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid. soojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks.
  • Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud piimana või piimapulbrina. samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe.
  • Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva.
  • Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik.
  • Rõhutada tuleb jaapani toiduvalmistamise ja serveerimise ilu: toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming.
  • Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse ainult vähe aega. Valmis toidud valmistataksee lõplikul alles söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Eriti praetud toite ei tehta iialgi liiga vara valmis, vaid praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamise või süüäkse eraldi. Kastmeid serveeritakse harva: toit peab olema nii puhta maitsega, et kaste seda ainult segaks. Supid on selge, läbipaistva leemega.
  • Toidu serveerimisel olulisem on vaikne, madalate laudadega sisustatud ruum, kaunistatud aastaaja kohaselt lillede, okste ja piltidega. Toole ei ole, inimesed põlvitavad või istuvad ristatud jalgadega madalatel patjadel. Sageli asetatakse iga inimese ette eraldi väike lakeeritud lauake. Aukohal istuval külalisel on ilusam vaade: kas aknast aeda või lilledele. Süüakse väikestest kaussidest. Vedelik juuakse üle kausiserva, tükeltatud toiduained süüakse väikeste kergete, ainult üks kord kasutatavate puupulkadega. Lauale pannakse valmis õhukestest paberiümbristest söögipulgad ja riisi ettevõtmiseks kasutatav lai lühike puumõla. Enne sööki antakse igale külalisele tihedalt kokkurullitud väike kuuma veega niisutatud käterätik käte ja näo pühkimiseks. Sööginõud koos toiduga tuuakse lauale hiljem.
  • Söögikord võib koosneda ainult ühest roast, kuid pidulikul juhul pakutakse kuni 12 rooga: selge supp, toores kala, salat, röstitud kala. Keedetud toit (kana), äädikaga salat, aurutatud toit (muna), riis, segasalat, seened, bambusekasvud, puuvili. Magustoite ei valmistata.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa