Kreeka köök

Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas.

Geograafiline asend on soosinud nii Lähis-Idast, kaugemalt idamaadest kui Euroopast tulevaid kulinaarseid mõjutusi, mille segunemisel on tekkinud hulk uusi unikaalseid maitsenüansse. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun.

Värsked toiduained. Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas.

Aastaajad. Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega – Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega.

Joogid. Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse.

Hommikulaual
võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud kanget jooki, mille kõrvale võetakse vaid viil lauasaia või mõni kuivik. Päevane söögiaeg algab kella kahe paiku ja kestab umbes tunni, õhtune algab umbes kell kümme ning võib venida hiliste öötundideni. Laual on aastaajale vastavad puuviljad, rikkalikult on meloneid, aprikoose ja virsikuid ning kindlasti ka mitmed Kreeka enam kui kolmesajast erinevast viinamarjasordist. Pakutakse ka magusaid küpsetisi, mis reeglina on omased vaid antud paigale ega ole mujal tuntud.

Kreeka söömaajast õige naudingu saamiseks aga unustage eelkõige rutt ning mõnulege iga pakutava roa juures. Ja kui tuju tuleb, ärge kõhelge, vaid tõuske lauast ja tantsige sirtakit. Kui annate end jäägitult kaasakiskuva muusika, kauni looduse ja hea seltskonna meelevalda, saab teile osaks unustamatu kogemus kreeka kuulsast söögikultuurist.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa