Rootsi köök

  • Rootsis on põllumajandus, karjakasvatus ja aiandus arenenud eriti mitmekesises suunas. Põhja- ja Lõuna Rootsi kliima ning taimkate on väga erinevad. Sooja talvega (0ºC) lõunapoolsetel aladel kasvavad paljud soojalembesed aedviljad: artishokid, spargel, baklazhaanid ja mitmesugused maitsetaimed. Sibulate asemel süüakse palju porrulauku ning tarvitatakse väga laias valikus roos-, leht-, käharkapsast ja sparglit, millest valmistatakse paljusid toite omaette söömiseks ja teiste toitude lisandiks.
  • Kalu püütakse niihästi sisevetest kui ka pikalt maa piiris olevast merest, kalatoitude hulk on väga rikkalik. Enamasti kasutatakse toitudes kalafileed. Ka räimedel ja kiludel võetakse luud välja, kala jäetakse seljalt kokku ja keeratakse rulli, pannes lihapoolele maitseks mitmesuguseid aineid: tilli, vähki, sibulaid või porrulauku, seeni, vürtse jm.
  • Toiduvalmistusviisidest on eelistatav praeahjus küpsetamine. Sageli pakitakse küpsetatavad toiduained fooliumisse, nii et toiduainete mahl jääb toiduaine ümber. Spinatit keedetakse ja tihti ka süüakse tervete lehtedena. Liha- ja kalatoitude juurde süüakse kõige sagedamini kartuleid, harvemini riisi või makarone.
  • Toitude maitsestamine on omapärane: enamikule toitudest lisatakse suhkrut. Ka heeringate marinaad ja nendele pandav vahukoor on sageli magusaks maitsestatud, samuti kastmed ja isegi mõned lihatoidud.
  • Rootsi lauakatmisviis, st toitude lauale valmispanemine ja sealt võtmine ilma lauas istumata on nüüd levinud üle maailma. Rootsis rakendati seda juba ammu.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa